Veeljemeprovgraamme Saemiedigkieveeljemen 2021-2025

Barkijibielie/Arbeiderpartiet sæjhta saemien almetji reaktah jïh nuepieh båetije biejjine nænnoestidh, jïh politihke stuvremem reektedh.

Saemien almetjh leah iktegisth Saepmesne jieleme. Seamma goh jeatjah almetjedåehkieh, aaj libie ovmese staatestuvremi nuelesne orreme. Hov libie almetjedåehkiem mij jïïjnjebe tïrrehtamme goh jeatjebh. Dannasinie mijjen jielemevuekie, kultuvre jïh gïele lea vihkeles gorredidh, eevtiedidh jïh lutnjedh båetije biejji gaavhtan. 

Mijjese jïjtjeguedteldh siebredahke lea vihkeles. Jis vvljh mijjese gïelem vedtedh veeljemisnie dellie edtjiejibie barkedh eatnemem vaarjelidh, jïh gïelem, kultuvrem nænnoehkåbpoe darjodh jaepiej mietie. Sïjhtijibie mijji saemiej politihke tsiehkieh, jïh mijjen reaktah jïh daerpiesvoeth evtiedidh.  

Barkijibielie/Arbeiderpartiet tuhtjie ektievoete, hååksoevoete jïh mirrestalleme saemiej gaskem tjoevere nænnoehkåbpoe sjïdtedh. Jaehkiejibie aktem nænnoes saemien siebredahkem gusnie gïele jïelije. Gusnie maehtiejibie aerpievuekien mietie barkedh jïh nænnoestidh barkoesijjieh mijjen eatnememaahtoen jïh aerpievuekiej viehken.    

Laanteorganisasjovne (LO) lea altese gaskerijhki iedtji tjïrreh dåårjehtamme ILO-konvensjovnem 169 tseegkedh. Barkijibaaroen barkoe jïh LO’n reeseme darjoeji ahte Nöörje ILO 169 dååhkesjadti jaepien 1990. Daate lea aktem åejvietseegkerem gaskerijhki iemiealmetjipolitihkesne, saemienpolitihkesne jïh aaj Nöörjen politihkesne. Sïjhtijibie vijriebasse barkedh dam ILO-konvensjovnen reektedimmieh gaajhkine politihke aamhtesine nænnoestidh.  

Saemiedigkie lea saemijej gaskem åålmehveeljeme orgaanem saemide, jïh edtjiejibie mijjen politihke posisjovnem nænnoestidh, mijjen reaktah jïh daerpiesvoeth evtiedidh. Edtjiejibie geehtedh ahte saemien siebredahke evtede mijjen jïjtjeme jieledevuajnoej jïh daepiesvoeti mietie, FN`en jïh ILO-konvensjovni muhteste. Barkijibielien/Arbeiderpartiets bijjemes ulmie lea aktem nænnoes Saemiedigkiem man lea tjirkije-dïedtem saemien almetji, jïh jeatjah almetji gaskoeh

Juktie mijjen ulmieh jaaksedh hov lea vihkeles jeatjabine åålmehveeljeme orgaani ektine barkedh, ovmese daltesine. Mijjieh jaehkiejibie ektievoeten tjoevtedimmieh leah buerie, jïh sïjhtijibie ektine gïehtjedidh ahte fïere guhte åådtje jïjtse kultuvrem evtiedidh daaletji siebredahkesne.

Juktie mijjien ulmieh jaksedh, dellie joekoen vihkeles noeride skreejrehtalledh. Nuerebe boelvh maehtieh jïjtsh iedtjigujmie, maahtojne jïh sjïehtesjimmievoetine viehkiehtidh mijjen båetije biejjieh tjirkedh, buerebe goh daelie. Dannasinie lea Barkijibielien/Arbeiderpartiet mïelen mietie vihkeles saemien noeresiebrieh nænnoestidh, jïh faaledh stuvremisnie mealtan årrodh.  

Nöörje lea tseegkedovveme göökte almetjedåehkiej eatnamisnie – saemiej jïh daaroej. Gåabpatjahkh almetjedåehkiej lea seamma reaktah jïjtsh kultuvrh jïh gïelh evtiedidh. Barkijibielie/Arbeiderpartiet vaajtele ahte saemien siebredahke edtja buerie våaromem vedtedh daaletji vuekiej mietie, jïh aaj ahte saemien aerpievuekieh edtjieh nænnoes betnine evtiedimmesne årrodh. 

Mijjen maanah, aahkuvh, aajjuvh edtjieh nuepiem utnedh saemien dajvine årrodh, barkoesijjiem desnie utnedh, åadtjodh saemiestidh jïh ektievoetem damtedh akten nænnoes saemien siebredahkesne.  Edtjieh åadtjodh åeliedimmiem jïh garmeresvoetem damtedh saemine årrodh maadtoen aerpievuekine. Galkijibie voeresi maahtojne siebredahkem bigkedh guktie vaajtelibie. Mijjen voeresh leah vihkeles mealtan utnedh gosse gïelem, kultuvrem, jïh aerpiemaahtoem dovletji jieledevuekien bïjre båetije boelvide gorredidh.  

Mijjieh edtjiejibie båetije biejjine aaj jieledh eatnemen veeljijste. Dannasinie lea vihkeles reaktah mijjen dajvide vierhtide nænnoestidh, guktie aerpievuekien mietie eatnemem nuhtjijibie. Gosse jïjtjeguedteldh jieledesuerkieh ussjedibie, dellie saemien vuekieh bearkadimmien muhteste vihkeles båetije biejjine. Jieledesuerkiej mietie dellie aerpievuekien maahtoe, iemiealmetji reaktah jïh jieleden baerkadimmie iktegisth lyövlehkåbpoe latjkemistie ovjuvri gorredæmman.

Aerpievuekien jielesuerkieh aaj gaahtjemem jïh gæmhpomem dååjrehtieh eatnemen, jïh gåatomen åvteste. Hov lea stoerre reeremetjoeperh maa saemiedigkie tjoevere fassedh jeatjabinie byjjehks faamoejgujmie tjoevtedh.  

Saemiepolitihke barkoe Barkijebielesne/Arbeiderpartiet åtna ulmine ahte sosijaal-demokratihke vierhtieh; solidariteete jïh seammavyörhtegesvoete, edtjieh aevlerhkine årrodh siebredahkesne. Mijjieh hov gaajhkesh sïjhtijibie gïehtjedidh ahte Barkijibielie/Arbeiderpartiet galka njuenehkine årrodh saemiepolititihke barkosne.  

Båetije jaepine tjoevere orre barkoesijjieh jïh jïjnjebh almetjh sjïdtedh saemien dajvine. Vihkeles hov lea jis saemien noerh edtjieh maehtedh jïh vaajtelidh smaave siebredahkine årrodh gusnie jielije saemien gïele jïh kultuvre. Dotkeme jïh statistihke vuesehte ahte almetjh saemien dajvide laehpieh, jïh voeresåbpoeh baetsieh. Barkijibielie sæjhta dam jarhkelidh, jielede-evtiedimmiem dåarjodh, buerie barkoesijjieh tseegkedh, jïh årromevaejtiem edtjoestidh jïjtjeguedteldh siebredahkine. Seammasïenten tjoeveribie klijmadeerjehtimmiem unniedidh jïh eatnemeveeljiem vaarjelidh. 

Kruana målsome edtja dåarjodh eatnemem nuhtjedh jalhtsh unnebe deerjehtimmie. Stuerebe energijedaerpiesvoete jïh faamoeproduksjovne buakta tjoeperh siebredahki muhteste. Vuejniejibie ahte eatnemen vyörteges dajvh leah garre dïedtelgimmien nuelesne, jïh tjoeveribie mijjen kultuvrevåaromem jïh dajvide båetije biejjide vaarjelidh. Tjoeveribie eatnemem tjirkedh båetije boelvide, guktie mijjen maatoeh aaj mijjese darjoejin. Klijmatjoeperh leah abpe eatnemen bïjre. Mijjieh maehtiejibie daennie barkosne viehkiehtidh.

Dannasinie Barkijibielie/Arbeiderpartiet vaajtele politihken tjïrrh barkedh abpegïehtjemen energijestrategijem buaktedh, mij gïehtjede dovne daaletji jïh båetije energijedaerpiesvoeth, jïh guktie maehtiejibie buerebe jeatjah energijegaaltijh nuhtjegåetedh. Fuehpesne daejnie aelkedh, guktie daaletji «ohtjetje ohtjetje vielie»-bigkemem tjöödtjestibie. Tjoeveribie vihtiesvoetem, prosessem jïh abpegïehtjemen ussjelivuekiem bïejedh

Barkijibielien/Arbeiderpartiets saemiepolitihken ulmie lea nænnoes ektievuekieh, jïh sïjhtijibie vuastalidh ahte båetiejibie dan raajan gïeleööhpehtimmie privatiseereme sjædta, jïh sjïerealmetjen jïjtse dïedte.  

Barkijibielie /Arbeiderpartiet sæjhta joekoen dïedtem guedtedh, ahte jaksijibie ulmiem; maanah gieh gïelem lohkeminie 2. gïeline gelkieh guektiengïeleldh sjïdtedh. Maanah gieh saemien lïereminie gelkieh mirrestalleme seammadaltesen ööhpehtimmiefaaleldahkem åadtjodh, seamma mennie tjïeltesne årroeminie, gïelereeremedajven vuj ij.

Barkijibielie/Arbeiderpartiet sæjhta tjirkedh åeliedims siebredahke, gusnie fïere guhte lea seammavyörteges ektievuakan. Barkijibielie/Arbeiderpartiet sæjhta mirrestallemem jïh seammavyörhtegsvoetem nænnoestidh gaarmenæjja nyjsenæjjaj gaskem, dannasinie gaajhkesh gelkieh seamma nuepiem utnedh jïjtsene gieriesvoetesne, seksualiteetesne jearsoes damtedh, ihke dååhkesjadteme

Ambisjovnh: Saemien siebredahke galka nænnoes jïh vååjnoes ektievuekine årrodh.

Prinsihph:

Ektievuekie galka buerie gïele-, kultuvre, jïh ööhpehtimmie-faaleldahkh saemien åålmegasse vedtedh, dovne smaave siebredahkine jïh staarine. Destie båata jïelije jïh gellienlaaketje siebredahke. Tjïelth hov leah vihkeles premissebuektijh gïele-, jïh kultuvrepolitihkesne. Juktie buektiehtidh gorredidh, evtiedidh jïh jïeliedehtedh semien gïelh, kultuvrh jïh siebredahkh deliie dah tjïelth daarpesjieh eensi vierhtiemierieh mejgujmie maehtieh buerebe barkedh saemiej gaavhtan.

Barkijibielie/Arbeiderpartiet edtja barkedh siebredahke galka åeliemïelesne årrodh, guktie fïere guhte damta vyöreteges guejmie ektievuaktan. Gïele-, jïh kultuvrepolitihke galka ovmese deerpegi mietie sjïehtedovvedh, nov goh; gorredimmiem, evtiedimmiem jïh jïeliedehtemem saemien  gïelen, kultuvren, jïh siebredahkejielemen. Seammadaltesen buerie healsoefaaleldahkh jïh saemiengïeleldh sååjterh, tjoevere iemie sjïdtedh tjïelti dïenesjefaaleldahkine saemien siebredahkine.  

Barkijibielie/Arbeiderpartiet sæjhta:

●    Identiteete-tjirkeme areenah jïh buerie gïele-, kultuvre-, jïh ööhpehtimmiefaaleldahkh saemide tseegkedh.

●    Nænnoestidh latjkoeh mah gååvnesieh, jïh orre ektiebarkoelatjkoeh fylhketjïelti-, jïh tjïeltigujmie tjaeliestidh.

Ambisjovnh: Saemien gaajhkesidie

Prinsihph:

Barkijibielie/Arbeiderpartiet vaajtele gaajhkh saemieh edtjieh nuepiem åadtjodh jïjtse gïelem nuhtjedh. Gïele lea aktem vihkielommes identiteeteguedtijem saemien almetjidie. Dannasinie saemiengïele tjoevere jaksemisnie årrodh gaajhkesidie guhte sïjhtieh jïjtse saemien identiteetem nænnoestidh, dah gieh vaalteme bååstide jïjtse saemien identiteetem jïh sæjhta saemien lïeredh. 

Saemien gïelide tjoeveribie gorredidh jïh vijriebasse båetije boelvide vedtedh. Guktie dam buektiehtidh dellie tjoeverieh skuvleaajhterh stuerebe dïedtem guedtedh, jïh barkedh gaajhkh maanah maadthskuvlesne edtjieh maahtoem åadtjodh saemiej jïh saemiengïeli bïjre. Saemien sïsvege ovmese faagine tjoevere learoeplaanine maadthööhpehtimmesne bïejedh. Vijeriedovveme buerebe faaleldahke saemien ööhpehtimmien maanagïertine, skuvline, galka seamma buerie , sahth årromesijjiem.

Barkijibielie/Arbeiderpartiet vaajtele:

●    Lissiedidh barkoem ööhpehtimmiefaaleldahkine, Saemien Jillieskuvlesne,  Nöörjen Aarktihke universiteetine UiT jïh Noerhte universiteetine jïh gïelejarngine, jïh aaj kriebpesjidh ahte desentraliseereme/viermien baaktoe ööhpehtimmiem faaledieh.  

●    Vissjeleslaakan barkedh gaajhkh saemien gïelide vaarjelidh jïh evtiedidh. 

●    Barkedh refusjovneöörnegem nænnoestidh tjïeltide mah vaajtelieh saemien gïele-, jïh kultuvreööhpehtimmiem vedtedh gaajhkh skuvlemaanide. 

●    Barkijibielie/Arbeiderpartiet sæjhta lutnjedh saemien 2.gïeline, jïh beetneh- jïh faagedåarjoem dejtie tjïeltide mah sïjhtieh åeliedidh.  

●    Dåarjodh gïelejarngi barkoe saemien gïelide jïh kultuvrem jïjnjebe vååjnoes darjodh siebredahkesne. 

●    Barkedh buerebe baaetnedårjoem åadtjodh gïeleööhpehtæmman skuvline. 

●    Ahte jïjnjebh gelkieh saemienööhpehtimmiem åadtjodh jïjtse årromesijjesne. Eadtjoestidh soejkesjem ahte muvhtine sijjien, fïerhne gïeledajvesne, edtjieh saemien ööhpehtimmiem åadtjodh jïh orredaaroengïelem slïejhtedh.

Ööhpehtimmie jïh maahtoe

Ambisjovne: Saemien gïele galka vissjeleslaakan soptsestidh abpe rijhkesne, saemien identiteeten jïh ektievuekien bueriemasse.

Prinsihph: Barkijibielie/Arbeiderpartiet vaajtele ahte gaajhkine maanagïertine, skuvline, gelkieh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre lïerehtalledh, jïh saemien ööhpehtimmiem faaledh. Saemiengieleldh-låhkoe edtja lassanidh, jïh jïjnjebh saemiengïeleldh areenah edtja evtiedovvedh. 

Tjïeltiede galka beetnegh nuekedt, guktie maanah, noerh, åadtjoeh ööhpehtimmiem saemiengïelesne jïh saemiengïeleldh ööhpehtimmiem. Buerie ektiebarkoe maanagïerti skuvli gaskem, galka aevlerhkine årrodh siebredahkesne.  

Barkijibielie/Arbeiderpartiet vaajtele saemien gïele- jïh kultuvremaahtoe edtja iemie åesine sjïdtedh healsoe- jïh hååksoeööhpehtimmesne. Vijriedovveme ööhpehtimmiefaaleldahkh tjoevere evtiedidh, guktie almetjh maehtieh abpe jïelemen doekoe ööhpehtimmiem vaeltedh gusnie årroeminie.

Barkijebielie/Arbeiderpartiet sæjhta:

●    Galka laaken mietie reaktah åadtjodh saemien maanagïertefaaleldahkem, saemiengïeleldh barkijigujmie gieh maehtieh fïerhtenbeajjetje gïelem soptsestidh. 

●    Maanagïertebarkijh tjoeverieh saemien ööhpehtimmiem åadtjodh, joekoen gïelereeremen dajvine.

●    Barkedh ahte gaajhkh learohkh gieh saemien lohkeminie reeremedajvi bæjngolen, edtjieh laaken mietie reaktah åadtjodh gïeletjåanghkojde åeliedidh.

●    Barkedh jïjnjebh saemien gïele- jih kultuvremaehteles ööhpehtæjjah åadtjodh. 

●    Gïehtjedidh ahte gaajhkh learohkh nöörjesne åadtjoeh saemien jïh daaroen ektiehistovrijem lïeredh, dovne daaroedeehtemen dïedtelgimmien bïjre, jïh mij lij dan duekesne. 

●    Barkedh stipeendeöörnegem lutnjedh ööhpehtæjjide gieh sïjhtieh kvalifiseeremem jaksedh saemien gïelem leerehtidh. 

●    Desentraliseereme ööhpehtimmiefaaleldahkem lutnjedh saemiengïeleldh ööhpehtæjjide, jïh vijriebasse barkedh nasjovnaale lohkehtæjjaviermiem tseegkedh. 

●    Gïehtjedidh ahte saemiedigkie edtja tjïeltigujmie barkedh, guktie eah eevre oktegh dïedtem guedtedallieh saemiengïeleldh faaleldahkh evtiedidh. 

●    Gïehtjedidh ahte saemien tjïelth buerie böörieh sååjhterh praksisebarkosne, dovne rekruteeremen gaavhtan jïh aaj guktie gïelevååksjemem voeresihååksemisnie nænnoestieh.  

●    Barkedh ahte aalkoedaltesen saemienfaaleldahke båata gaajhkesidie maadthskuvline. 

●    Gïehtjedidh ahte saemien kultuvre stuerebe sijjiem åådtje skuvlesne. 

●    Barkedh ahte saemien gïelide seammadaltesen faaleldahkem åadtjoeh lohkedh bachelore-, maastere- jïh PHD-daltesisnie nöörjesne. 

●    Barkedh ahte jïjnjebinie lohkemesuerkine åadtjoeh faaleldahkem veeljedh saemien kultuvren- jïh gïeli bïjre lohkedh. 

●    Barkedh toelhkestæjja-ööhpehtimmiem evtiedidh jïh sjïehtesjidh saemien siebredahken deerpegi mietie. 

●    Saemien jåerhkeskuvlide staaten nuelesne, jïh saemien faaleldahkide jåerhkeskuvline evtiedidh åarjelsaemien jïh luvlesaemien dajvine.  

Ambisjovne: Saemien kultuvre galka vååjnoes, jaaksoes jïh sjïehtesjamme aerpievuekien eatnemenåhtoen mietie.

Prinsihph:Bæjngoegåatome jïh abpe laantebyjreske lea vihkeles våaromem saemien kultuvre-, gïele jïh siebredahkejieliemasse. Saemieh lea iktegisth eatnamisnie jïh veeljemistie jieleme, dannasinie tjoevere dajvide nuhtjedidh ihkuven-aajkan-perspektijvesne båetije boelvi gaavhtan. Kollektijve reaktah, ektievoete jïh fuelhkie annje gelkieh aevlerhkinie årrodh saemien siebredahkesne. 

Saemien kultuvre jïh vuekieh gelkieh seamma nuepieh utnedh evtiedidh goh stoerresiebredahken. Hov lea stoerresiebredahken dïedte geehtedh saemien kultuvreaerpiem aaj registreeredh, vihtiestidh jïh gorredidh båetije aajkan, mijjen almetji ektieaerpine. Hov lea kultuvre mij lea mijjen veadtah, mij mijjem ektesne gurrede, mijjen jïjtsedamtese jïh identiteete ektievuekesne.   

Barkijibielie /Arbeiderpartiet sæjhta Saemiedigkien viehken mijjen iemiealmetji reaktah nænnoestidh, stuvremem åadtjodh eatnemem nuhtjedh jïh gorredidh mijjen dajvine.  Jïh ahte reaktah gööledh, ladtedh jïh vïjredh edtja dååhkesjadtedh juktie vihkeles åesieh mijjen iemiealmetjikultuvrem, jïjtjebearkadimmiem jïh evtiedimmiem guedtedh.

Barkijibielie /Arbeiderpartiet vaajtele:

●    Saemien kultuvremojhtesh jïh dajvh lutnjedh kultuvreaerpine årrodh. 

●    Gïehtjedidh saemien kultuvreaerpiem edtja vueptiestidh, vihtiestidh jïh gorredidh båetije aajkan, mijjen almetji ektieaerpine. 

●    Tjoevere åadtjodh moedth-doenehkh nuhtjedh båeries hierkie- jïh traktovrebaalkaj raejkien gosse daerpies mij akth buektedh vïjremen, göölemen vuj möörjemen gaavhtan. 

●    Ahte Saemiereaktamoenehtsen reektedimmie dajvide Finnmarhken åarjelåbpoe båata bajjese politihke gietedallemasse båetije boelhken.

Ambisjovne:Saemien kultuvre galka vååjnoes jïh jaaksoes guktie saemieh maehtieh lutnjedh jïjtse kultuvrh, gïelh jïh siebredahkejïelemh.

Prinsihph: Barkijibielie/Arbeiderpartiet galka barkedh saemien kultuvrem evtiedidh, jïh aaj kultuvren gellienlaaketjevoete saemien kultuvrejieledisnie. 

Mijjen kultuvre galka våaromisnie årrodh saemiedigkien kultuvredåarjomisnie, jïh dle tjoevere buerie vierhtieraammah jïh evtiedimmienuepieh utnedh. Hov lea tijjie ahte båata naasjovnaale saemien kultuvrelutjnjeme,  Barkijibielie/Arbeiderpartiet edtja åvtelisnie årrodh dam gæmhpodh.

Edtjiejibie dåarjodh saemien kultuvredarjomesh jïh saemien kultuvreaerpiem evtiedidh, kultuvreaerpijste orrelaaketje jieledesuerkieh tseegkedh. Saemien kultuvre galka vååjnoes jïh jaaksoes gellienlaaketje kultuvrejieledisnie. 

Barkijibielie/Arbeiderpartiet sæjhta:

●    Saemien kultuvrelutnjemem dåarjodh. 

●    Gïehtjedidh ahte saemien våarkoeh, teaaterh, kultuvreinstitusjovnh jïh feastivaalh åadtjoeh seamma evtiedimmienuepieh goh daaroen kultuvreinstitusjovnh.Barkedh dåarjomem tseegkedh maanateateere-faaleldahkese, Deanu-maanateateeren haemesne, jïh destie aaj saemien nasjovnaale faaleldahkine evtiedidh. 

●    Nænnoestidh jïh evtiedidh saemien gærjabussefaaleldahkem. 

●    Eadtjoestidh dååhkesjadtedh, vihtiestidh jïh gorredidh saemien sijjienommh, bissievaerieh jïh jeatjah kultuvremojhtesh. 

●    Barkedh nænnoestidh jïh tseegkedh jïjnjebh saemien gåetieh jïh kultuvreinstitusjovh, jïh faaledh saemien tjöönghkemesijjieh seamma sahth gusnie årroeminie. 

●    Barkedh jïjnjebh saemien kultuvrefaaleldahkh tsihkijidh SFO’ese, aktiviteeteskuvlide, kultuvreskuvlide jïh kulturelle skovlevoessese. 

●    Barkedh meedijafaaleldahkem saemien unnebelåhkoengïelide nænnoestidh. 

●    Voestegimsie prioriteeredh Nasjovnaale Saemien daajhtemevåarhkoem tseegkedh, Riddu duottar museeij ektine, Karesjohkesne.

 ●    Nænnoestidh saemien meedijah, beertemh, jïh svïhtjhguvvieproduksjovne. 

●    Eadtjoestidh saemien kultuvre- jïh gïeleareenah dej dajvine gusnie gïele ij ov man vååjnoes.

●    Digitaliseerememaahtoem evtiedidh saemien kultuvresuerkine. 

●    Gïehtjedidh ahte Beaivvás sámi teahter jïh saemien jåerhkeskule Guovdageajnosne beetnehdåarjoem åadtjoeh orre gåetiem bigkedh.  

●    Dåarjodh Mearrasiidan barkoe mearoesaemien kultuvrem jïh duedtievuekide gorredidh. 

 ●    Barkedh beetnehvierhtieh tseegkedh jïjnjebh aerpievuekien joejkemeskearoeh åålmehtidh.  

Ambisjovne:Mirrestalleme buerie healsoe- jïh hååksoefaaleldahkh.

Prinsihph: 

Hævvi nov gaalka tjïelti healsoefaaleldahkine saemiengïeleldh jïh kultuvremaehteles barkijh årrodh, gaajhkh tjïelten saemiej bueriemasse. Healsoetjoeperh tjoevere kultuvresjïehtesjamme maahtojne gïehtjedidh.Daerpies dotkemem eevtjedh maa guktie tjoevtedh daaresjimmie- jïh slåeviestimmietjoeperem siebredahkesne, joekoen nyjsenæjjide vaarjelidh.

Barkijibielie/Arbeiderpartiet sæjhta eevtjedh: 

●    Iedtjeleslaakan tjöönghkedh gïele- jïh kultuvremaehteles barkijh healsoedïenesjen gaajhkine suerkine. 

●    Nasjovnaale daltesisnie faaledh saemien gïele- jïh kultuvremaahtoen ööhpehtimmiem healsoebarkijidie. 

●    Barkedh jaemielueseme-låhkojde måjkoehtidh. 

●    Barkedh eadtjoestidh Saemiedigkiem tjïeltigujmie råajvarimmieh tseegkedh, jïh provgraammh åeliedidh maa guktie tjoehpestidh daaresjimmiem jïh slåeviestimmiem fuelhkiej sïsnjelen. 

●    Maanagiefiesvoetem saemien siebredahkesne tjoehpestidh. Saemiedigkie tjoevere nasjovnaale faamohkigujmie råajvarimmieh tseegkedh dam tjoevtedh.

●    Barkedh saemien aehpie- jïh incestegoevtesem Karesjohkesne tseegkedh, jïh johtetje åesiem abpe Saepmien gaavhtan. 

●    Johtetje healsoefaaleldahkh saemien almetji gaavhtan evtiedidh jïh nænnoestidh, jïh aaj tele-medisijnem evtiedidh nuhtjedh. 

●    Nænnoestidh jïh evtiedidh saemien toelhkedïenesjh maadth-healsoedïenesjen jïh tjiertesten -healsoedïenesjen.

Ambisjovnh:Mijjen noerh maa gelkieh båetije biejjide haemiedidh, dannasinie hov mijjen dïedte daelie noeride eadtjoestidh, skreejrehtidh, guktie riejries sjïdtieh.

Prinsihph: 

Noerealmetjh hov leah eadtjohke, siebredahken vååksjijh, jïh jeatjahdehtemem bueriesjugnedieh. Saemien siebredahke tjoevere noeriboelvem lutnjedh, jïh båetijeboelven våaromem nænnoestidh. 

Mijjieh daarpesjibie saemien noeri gïelh nasjovnaale jïh gaskerijhki daltesisnie, Saepmien båetije boelvem govledehtedh. Barkijibielie/Arbeiderpartiet galka eadtjoestidh noeri iedtjh vååjnesasse bïejedh, jïh noereorganisasjovni barkoem beetnehvierhtigujmie dåarjodh.   

Noerealmetji iedtjh tjoevere tjïelkebe vååjnesasse båetedh dovne Saemiedigkien jïh Saemien Parlameenteraerien barkosne, mijjieh dåårjijibie noeriboelvem.

Barkijibielie /Arbeiderpartiet sæjhta:

●    Nænnoestidh Saemiedigkien Noerepolitihke Moenehtsen (SPU) mandaate jïh nuepiem Saemiedigkien syjhtedassh dïjpedh.  

●    Saemien noereorganisasjovnh dåarjodh jïh beetnehvierhtieh nænnoestidh. 

●    Ryöjrehtidh noererariem Saemien Parlameenteraerien (SPR) nuelesne tseegkedh.

Ambisjovne:Saemiedigkie galka åvtielisnie årrodh klijmabuerie siebredahkh eevtjedh, saemien aerpievuekiej jïh kultuvren mietie.

Prinsihph:Klijmavyrhteme jïh byjresedearjoehtimmie lea mijjen aejkiej stööremes tjoeperem, jïh mijji gaajhki fïerhtenbeajjetje jïelemem joe dïjpeme. Saepmie jïh mijjen siebredahki vihkeles jieledesuerkieh edtjieh nuepiem utnedh læjhkan evtiedidh, jïh dannasinie daarpesjibie jïjnjebe dotkeme jïh maahtoe. 

Gellie råajvarimmieh mah stoerresiebredahke tseegkeme klijmavyrhtemen vööste hov saemien jieledesuerkieh steegkieh. Dannasinie tjoeveribie klijmabuerie Saepmiem eevtjedh Saemiedigkien viehken, guktie maehtiejibie evtiedimmiem stuvredh saemien siebredahken syjhtedassi mietie. 

Barkijibielie/Arbeiderpartiet sæjhta:

●    Barkedh nasjovnaale beetnehdåarjoeöörnegem tseegkedh elektrifiseeremem sjïehtesjidh saemien jieledesuerkine. 

●    Barkedh soejkesjem evtiedidh mij viehkehte alternatijve energijem nuhtjijidh saemien jieledesuerkine, saemien kultuvren jïh siebredahken mietie, jïh eatnemen meanosne.

Ambisjovne: Mijjen mïnngieboelvh aaj edtjieh åadtjodh årrodh gusnie sïjhtieh, barkoem utnedh, jïh nænnoes saemien ektieviekien åelesne maadtoej dajvide nuhtjedh.

Prinsihph:Barkijibielien/Arbeiderpartiet ulmie lea jïjnjebh barkoesijjieh jïh buerie lïhkedajvh åadtjodh.  mål er å legge til rette for å skape flere arbeidsplasser og attraktive lokalsamfunn. Aktem gellielaaketje årrome- jïh siebredahkestruktuvre buerebe nuepiem vadta saemien kultuvrem, gïelem jïh jieledem evtiedidh.  Miehtsiem nuhtjedh lea vihkeles abpe Saepmesne. Eatneme lea vihkeles jieledasse jïh voejngehtasse. 

Saemiedigkien jieledepolitihken tjïrrh Barkijibielie/Arbeiderpartiet sæjhta gïehtjedidh ahte saemien siebredahki materielle våaromem gorredahta jïh evtiedåvva. Sïjhtijibie vijriebasse bigkedh mijjen eatnemen bueriem, nov goh miehtsiem, jïh man vyörteges lea jieliedasse jih aerpievuekien åtnose.

Jïjtse beapmoem sjïdtehtidh maaje vihkielåbpoe sjædta. Goske jielije voenh jïh saemien siebredahkh utnedh hov lea vihkeles åadtjodh juvrh vïjredh. Garrebe råajvarimmieh tjoevere tseegkedh juvri skaaram unniedidh, jïh saemien aerpievuekie- jïh dååjrehtamme maahtoeh tjoevere staatereeremen stuvremisnie seahkaridh. Åålmehreaktan prinsihph byöroe Bernkonvensjovnen uvte bïejedh, jïh reaktaprosessh dåarjodh daennie våeromisnie.

Mijjen jieledepolitihke böörie orrestehtemem, kombinasjovne orre jieledesuerkiejgujmie jïh smaave, stoerre aktöörigujmie. Ekonomihke sjïdtehtimmie, jïh vierhtieh nuhtjedh galka buektedh årromesijjieh jïh barkoesijjieh lïhkedajvine.  Saemiedigkie galka tjïeltide dåarjodh barkoesijjieh evtiedidh.

Tjoevere eadtjoestidh sjïeremaahtoen barkoesijjieh tseegkedh jïh orre jieledesuerkieh tsihkijehtedh saemien tjïeltine jïh lïhkedajvitjïeltine. Noerealmetjh gieh utnieh jollebe ööhpehtimmiem tjoeverieh eensi barkoem åadtjodh jis edtjiejibie buektiehtidh almetjesjïdtemem bueriedidh tjïeltine. Vihkeles aaj Saemiedigkien desentraliseereme struktuvrem nænnoestidh dan gaavhtan.

Barkijibielie/Arbeiderpartiet edtja iedtjeleslaakan dåarjodh dam evtiedimmiem barkoelieledeorganisasjovnigujmie. Gelline saemien siebredahkine eatnemeburrie jïh duvvegsgööleme lea vihkeles jieledesuerkieh maa buektieh gellienlaaketje jïh jïjtjeguedteldh jieledevåaromem. Dannasinie hov lea vihkeles ahte daejtie jielesuerkide lutnjiejibie seammavyörhtegs saemien jieledesuerkine gïehtjedidh.

Barkijibielie/Arbeiderpartiet sæjhta gïehtjedidh ahte Finnmarkseiendommen galka dajveåtnoem nænnoestidh jïjtse reeremisnie

Ambisjovne: Mijjen reaktah nænnoestidh mearoen veljijste bivtedh jïh reeredh, guktie annje maehtiejibie jieledh jïh veasodh mijjen maadtoej dajvine.  

Prinsihph:Gööledimmie jïh mearoeåtnoe lea vihkeles jieledesuerkieh njaarkelaanten siebredahkine. Mearoen veljie lea ektievuekien buerie, jïh dam galkijibie ökologihke vuekien reeredh guktie jïjtjeguedteldh. Barkoesijjieh jïh vierhtieh mah njaarkelaanten årromem nænnoste. 

Reaktah lïhkemes veljiem reeredh tjoevere prinsihpine sjïdtedh. Veljijstie tjöönghkedh galka årromem njaarkelaantesne bueriedidh, jïh mearoesaemiej göölemereaktah nænnoestidh guktie gåerede destie jieledh. Mearoeveljiem reeredh galka ulmine utnedh ahte krirrieh tjirkes jïh ahte gelkieh vaasedh.

Mearoeloesem bivtedh jïeledesuerkine, guadta aerpievuekieh jïh identiteetem, jïh galka sijjiem utnedh reeremisnie. Njaarkelaante lea vihkeles eelemesijjieh guelide, dannasinie tjoeveribie bïedtedh vïnhtsh mah stuerebe goh15 meetere fjovlirastaj sïsnjelen gööledh, ij naan genereelle luhpiem vedtedh.

Haavebeapmoe buakta barkoesijjieh jïh jeatjam. Siebredahkh mah dagkerh råajvarimmieh gåassoehtieh gelkieh kompensasjovnem åadtjodh byjresedearjoehtimmien jïh areaaleåtnoen åvteste. Tjoevere mearoeåtnoem stuvredh guktie ij aerpievuekien bivtemem tjidtehth vuj skaaram disse buekth

Barkijibielie/Arbeiderpartiet sæjhta:

●    Rekruteeremem göölemasse nænnoestidh jïh nasjovnaale politihkem tjabredh dan raajan. 

●    Barkedh stuerebe åesiem göölemistie njaarkelaanten vïnhtside vedtedh. 

●    Lissiedidh dotkemem mearoen jïelemen öökologijen bïjre. 

●    Fjovlenrastah nænnoestidh jïh gïehtjedidh ahte ij naan genereelle luhpieh vadta. 

●    Nænnoestidh sjarki nuepieh bivtemem doekedh njaarkelaanten mietie. 

●    Gosse konsesjovnh vadta galka njaarkelaanten barkoesijjieh jïh lïhkedajvi bueriemasse båetedh.

●    Gïehtjedidh ahte trålkonsesjovnh stillemi mietie bivtemem sealkedieh gogka gelkieh: Jis ij, dellie kvotam vaeltedh bååstide jïh vedtedh njaarkelaanten vïnhtside. 

●    Barkedh stuerebe fleksibiliteetem åadtjodh, ovmese bivtemevuekieh jïh vïnhtsh buektedh daaletji trålkonsesjovnide guktie årromem njaarkelaanten mietie tjirkedh.  

●    Slïejhtedh struktureeremem göölemevïnhtsi vuestie mah leah 11 meeteri unnebe, jïh aellieh luhpiem vedtieh kvotah sirtedh bæjjese stuerebe vïnhtside.     

●    Barkedh prinsihpem nænnoestidh ahte dah vïnhtsh gieh såajhteme jïjnje gånkakraabpem göölemevïermide åadtjodh gelkieh kvotam aaj åadtjodh dejtie bivtedh. Doekemeraajoem jeatjah göölemistie slïejhtedh unnemes vïnhtside.

 ●    Kvalifikasjovnestillemh gööledh jïh gångakrabpem bivtedh jïjtsene fjovlesne byöroe joekedehtedh. 

●    Göölemeboelhkide guhkiedidh mearoeloesebivtemisnie guktie gåerede jieledesuerkine jïh kultuvreguedtijine årrodh. 

●    Tjoevere råajvarimmieh tsihkijidh bågloehloesem nåhkehtidh loesejeanojne.

Ambisjovne: Jieledevåaromem nænnoestidh båatsojne, guktie gïele, kultuvre jïh eatneme annje barkoesijjieh jïh vierhtieh ektievuakan buektieh.

Prinsihph:Barkijibielie/Arbeiderpartiet galka båatsoem dåarjodh guktie mirrestalleme daltesisnie gosse reaktah tjåadtjoehtidh reeremi vööste. 

Sijhtijibie gïehtjedidh ahte båatsojne åadtjoeh vihties vierhtiemierieh, jïh beetnedïenesjevåaromem seamma goh jeatjah jieledesuerkine. 

Barkijibielie/Arbeiderpartiet sæjhta:

●    Barkedh båatsoen reaktah nænnoestidh byjjehks reeremi sontere.

●    Barkedh abpegïehtjemen tjïrrehtimmiem båatsoelaakesne darjodh. 

●    Barkedh båatsoen dïenesjimmiem stueriedidh. ●    Nænnoestidh maahtoem jïh daajroem båatsoen bïjre gaajhkine reeremi daltesisnie. 

●    Barkedh HMS-råajvarimmieh båatsojne nænnoestidh. ●    Luhpiem jïjnjebh juvrh vuetjedh båatsoelaantesne. 

●    Barkedh vihties beetnehmierieh båatsose åadtjodh, jïh vihties jaepiebiejjien jielededåarjoem jïh maaksoem åadtjodh skaaran åvteste.

●    Barkedh dåarjemeöörnegh bïejedh båatsoen viehken gosse nåake daelvie, gåatome ij jaaksoes jnv.

Ambisjovne: Laanteburrie galka årromem jïh vierhtieevtiedimmiem buektedh.

Prinsihph:

Jïjtjeguedteldh jïh gellienlaaketje struktuvrem laanteburresne saemien dajvine, buerie infrastruktuvrem jïh jieledevåaromem. 

Mijjieh sïjhtijibie nuhtjedh nuepieh mah båetieh stoerre gåatomeareaalijstie jïh gåatomelaantijstie laanteburrieproduksjovnem jïh beapmoesjïdtehtimmiem nænnoestidh. 

Saemiedigkie galka kapitaaline jïh politihke vuekine viehkiehtidh laanteburriem saemien dajvine bearkoe- jïh mielhkieproduksjovnem nænnoestidh. 

Jearsoesvoetem åadtjodh lïhkedajvi laanteburresne. Sentraliseereme produksjovnebyjrese jïh viesjehtåbpoe importevaarjelimmie åasah dïedtelgieh jïh maarhnam sturrieh.

Barkijibielie /Arbeiderpartiet sæjhta:

●    Barkedh buerebe infrastruktuvrem åadtjodh laanteburrien bueriemasse. 

●    Dåarjodh barkoem lïhke-beapmoem stealladidh, jïh sjïeremierhkine darjodh. 

●    Viehkiehtidh man jïjnje mielhkiem jïh bearkoem darjodh goh barre gåerede, saemien dajvine. 

●    Jïjnjebh ovjuvrh åadtjodh vuetjedh, skaaram unniedidh. 

●    Barkedh jïjnjebh leerehtimmiesijjieh noeride laanteburresne tseegkedh.

Ambisjovne: Tseegkedh jïjnjebh faaleldahkh saemien miehtsie- jïh voerkelimmiejieledisnie gusnie saemien kultuvre jïh aerpievuekieh våaromisnie.

Prinsihph:Barkijibielie/Arbeiderpartiet galka viehkiehtidh jïjnjebh saemien kultuvrejieledesuerkieh jïh voerkelimmiefaaleldahkh evtiedidh mah saemien kultuvrem jïh sjïerebeapmoem faalelieh. Jih aaj ööhpehtimmiem åadtjodh saemien fealadimmiejieleden, jïh viehkiem bæjkoehtimmesne maarhnam vijriedidh.  

Mijjieh edtjiejibie jïjtjemh voerkelimmiejieledem stuvredh jïh evtiedidh jïjtjeme histovrijem, kultuvrem jïh årromevuekide våaromisnie. Nimhtie åadtjoejibie jïjtjh eekedimmiem jïh jïjnjebh barkoesijjieh, jïjtjeme siebredahki bueriemasse.

Barkijibielie /Arbeiderpartiet sæjhta:

●    Barkedh jïjtjeguedteldh voerkelimmiejieledesuerkieh tseegkedh, buerebe vaanesh goh gellieh. 

●    Barkedh dam båeries 5 km njoelkedassem nænnoestidh, ålkoerijhki almetjidie gieh sïjhtieh göölestidh fylhke- jïh rijhkegeajnoej mietie.

Ambisjovne: Saemieh edtjieh eadtjoestidh iemiealmetjh premissebuektijine årrodh, solidariteetine siebredahkeevtiedimmiem illedh, jïjtse gïeline, kultuvrine, vierhtiedajvine jïh ektievuekine.

Prinsihph:

Saemien Parlameenteraeriem (SPR) nænnoestidh guktie iemiealmetjh ektesne evtiedimmiem stuvrieh jïjtse dajvine jïh ektievuekine. 

Mijjieh edtjiejibie jïjtjh sïhkerdidh materieelle jïh voejkenen kultuvreaerpiem jïh våaromem mijjen årromesijjide jïh kultuvrevuekide, joekoen noerhtedajvine.  

Saemiedigkie galka åadjodh stuvremisnie mealtan, dam mij mijjen fïerhtenbeajjetje jielemem dïjpije, vihkeles kanaali tjïrrh nov goh EU, FN jïh jeatjah gaskerijhki areenajne.  

Barkijibielie /Arbeiderpartiet sæjhta:

●    Saemien Parlameenteraeriem (SPR) nænnoestidh jïh vihties delegasjovnem Noerhteraerien åelesne tseegkedh. 

●    Noerhte-Nöörjen Europakontovresne åeliedidh, aajhterebielesne vuj ektiebarkojne. 

●    Orre strategijem evtiedidh gaskerijhki iemiealmetji ektiebarkoen åvteste.

Ambisjovne:Galka vihties garre raammah årrodh gosse areaaletjihtedimmiem darjodh saemien dajvine.

Prinsihph:

Barkijibielien/Arbeiderpartiet mïelesne hov lea tjïelke ahte åålmehreaktah jïh iemiealmetjireaktah lyövlehke leah, jïh ahte saemien daerpiesvoeth tjoevere nænnoes tjåadtjodh gosse areaaletjihtedimmieh jïh bigkeme saemiej eatnamisnie.  

Saemien jieledesuerkieh nov goh vg. båatsoe, gööleme, eatnemeburrie jïh miehtsiestimmie leah vihkeles kultuvreguedtijh saemien ektievuakan, jïh byöroe joekoen vaarjelimmiem utnedh bigkedimmieaamhtesinie, olles orre areaaletsyögkesimmieh sjïdtieh.

Råajvarimmienamhtah miehtjies eatnemedajvh, dajvh gusnie saajrohth aarhth, eatnemensjædtoeh, joekoen veljie, leah vyörtegs, jïh båatsoen gåatomelaanth, miehtsiestimmiedajvh, jïh fealadimmiejielede galka joekoen seatadidh. Saemiedigkie tjoevere dannasinie areaalebihkiedimmiem stealladidh mij iemiealmetjireaktah vaarjele, jïh konsultasjovneöörnegem tjarki geehtedh.

Råajvarimmiedajvh:

Guelie-eeleme mearosne jïh jeatjah eeleme saelhtesne lea maaje areaalestuarah beapmoeindustrijine sjïdteme. Jïh daamhtaj gaahtjemen areaalide gusnie aerpievuekien bivteme mearoen veljeste. Bargiidbellodat/Arbeiderpartiet/Barkijibielie sæjhta dam evtiedimmiem stuvredh guktie aerpievuekien bivteme ij tjihtedåvva, joekoen fjovline.  

Infrastruktuvren bigkeme tjoevere åålmehreaktan mietie, jïh saemien jieledesuerkiej latjkanimmesne sjïdtedh, jïh dej daerpiesvoetide seatadidh. Infrastruktuvre lea vihkeles fealadimmiejieleden evtiedimmesne, jïh daerpies ihke mirrestalleme healsoefaaleldahkh åadtjodh, jïh sïhkerevoetem nænnoestidh siebredahkesne.

Daate infrastruktuvrebigkeme lea gietskies, jïh joekoen jis Nord-Norgebaanem jåerhkiestieh jïh ruevtieraajroe Suemien/Nöörjen gaskoe båata sjïdtedh, dellie gellie båatsoesijti sontere. Dagkeres bigkeme tjoevere joekoen saemien reaktah seahkaridh, jïh gåatomelaantem gorredidh. Tjoeperh mah tjoevere tjoevtedh guktie jieledesuerkieh bearkadieh.  

Haevtiedallemeprovsjeekth maa leah soejkesjamme saemien dajvine gusnie jieledesuerkieh, tjoeverieh gaskestalledh dejgujmie gieh reaktah utnieh. Tjoeverieh mineraalekroehkestimmiem soejkesjidh guktie ij naan skaara saemien jieledesuerkide sjïdth. Mineraalekroehkeme jïh provsjeekth tjoeverieh jïjnjebe mujhtesasse bïejedh båetije aejkide – eatneme, byjrese jïh jïjtjeguedteldh vuekieh tjoeverieh åejvieåssjalommesem årrodh.

Biegkefaamoebigkeme buakta stoerre tjoeperh jïh stædtjoe dajvine gusnie saemien reaktagudtijh jïh jieledesuerkieh. Reaktaguedtijide tjoeverieh faaledh mealtan provsessine, iemiealmetjireaktah seatadidh, jïh joekoen ILO 169. Dan reaktavåaromisnie dïedteguedtije reereme maahta bïedtedh bigkemeprovsjeekth gosse nåake saemien jieledesuerkide, dovne materieelle jïh immaterieelle kultuvrevierhtieh tjoevere gïehtjedidh.  

Barkijibielie/Arbeiderpartiet vuarta ahte eatnemen veljiem, byjresem, jïh miehtjiesdajvh seatadieh gosse galka nænnoestidh gusnie biegkefaamoebigkemem baajedh luhpiem.

Tjaetsiefaamoen råajvarimmieh tjoevere bueriedidh voestegh, guktie areaaletjoeperh jeatjah faamoeproduksjovnijste ij ov man stoerre sjïdth. Byöroe gïehtjedidh haavebiegkeindustrijem alternatijvine, jis biegkefaamoe lea aajne tjoevtenjem kruana molsemem jaaksedh. Bene ij aerpievuekien göölemesijjine åadtjoeh bigkedh.  Jis haavebiegkepluahtah dearjoehtieh öökosysteemem, vuj båetije jielederåajvarimmieh, årromem njaarkelaanten mietie sturrieh, dellie Barkijibielie/Arbeiderpartiet sæjhta vaarjelimmiem dej mearoedajvine.