SAEMIENPOLITIHKEN PROGRAMME 2017 – 2021

AALKOE

Mijjen bijjemes ulmie åadtjodh nænnoes saemiedigkiem, mïsse dovne saemieh jïh jeatjah almetjh tjirkieh.

ILO-konvensjovne nr. 169 art. 7 nænnoste aalkoeåålmegi leah reaktah åadtjodh jïjtjh sijjen voestesbïejemh nænnoestidh, jïh jïjtjh sijjen ekonomijem, sosiaale jielelem jïh kultuvrem reeredh jïh evtiedidh. Daate seammalaakan guktie lea tjaalasovveme jïjtjenænnoestimmiereaktaj bïjre jïh aaj guktie lea FN-konvensjovnen 1. Artihkelisnie sivijle jïh politihken reaktaj, ekonomijen, sosiaale jielemen jïh kultuvren bïjre tjaalasovveme.

Jis dam jaksedh, dle tjoeveribie saemien jïjtjenænnoestimmiem tjïrrehtidh mij lea goh gaskerïjhki dåhkasjahteme vuekie-voeti mietie jïh mah leah aalkoeåålmegi nænnoestimmiereaktaj mietie. Dan mietie barkedh guktie nimhtie tjirkedh, ahte saemien siebredh-evtiedimmiem saemiej daerpiesvoeti,- aarvoej- jïh voestesbïejemi mietie sjædta.

Barkijebielien krirrie visjovne

Mijjieh edtjijibie siebriedahkem bigkedh, evtiedidh jïh båetije biejjide jeatjahtehtedh. Mijjieh sïjhtijibie tsiehkiem laetjedh guktie saemieh åadtjoeh jïjtsh gïelem, kultuvrem jïh siebriedahkem vaarjelidh jïh evtiedidh.

Barkijebielien krirrien saemienpolitihken barkoen ulmie lea siebriedahkem evtiedidh gusnie dah sosiaaledemokratijen aarvoeh; solidariteete jïh mïrrestalleme leah aevlierhkinie almetji gaskemsh. Daejnie barkojne Barkijibielien krirrie dïhte saemienpolitihken barkoen njuenehke Nöörjesne.

Barkijebielien krirrien sæjhta barkedh guktie gaajhkesh dovnesh edtjieh mealtan saemien siebriedahkesne årrodh, gusnie fïereguhte almetje edtja åadtjodh jieledh guktie jïjtje sæjhta. Barkijibielien krirrie sæjhta barkedh guktie nyjsenæjja- gaarmanæjjah mïrrestellieh. Gaajhkesh dovnesh gelkieh seamma nuepieh utnedh sijjen gieriesvoete -jïh seksualiteetine jieledh.

SAEMIEN GÏELH

Ulmie

Jienebh edtjieh nuepieh åadtjodh saemiengïelide nuhtedh.

Prïnsihpe

Saemien gïelide edtjijibie vaarjelidh, evtiedidh jïh båetije boelvide sirtedh. Saemien lohkehtimmiem jïh kultuvreööhpehtimmiem edtjijibie vååjnesasse bïejedh, evtiedidh jïh orrestehtedh seammasïenten goh jeatjam siebriedahkem evtiedidh.

Barkijebielien krirrien sæjhta:

• Saemien gïelide jielielehtedh, eeremes åarjelsaemien jïh julevsaemien dajvine.

• Åarjelsaemien- jïh julevsaemiengïelh gelkieh barkoegïeline saemien institusjovnine daejnie dajvine, jïh barkedh guktie Nord Universiteete buerebh tsiehkieh åådtje daejtie gïelide vaarjelidh jïh evtiedidh.

• Gaajhkh learohkh saemien dajvine edtjieh åadtjodh buerebh saemiengïelem lohkedh goh baaltegïelem.

• Pilotprosjekth tseegkedh jïh tjïrrehtidh guktie jienebh learohkh mah ålkolen saemien gïelereeremen dajvem åadtjoeh saemien lohkedh.

• Saemien learohkh edtjieh jïjtjh åadtjodh veeljedh mejtie saemien lohkedh jallh åadtjodh abpe lohkehtimmiem saemiengïelesne.

• Jïjtjh åadtjodh veeljedh mejtie sijhtieh saemien lohkehtimmiegïeline jallh saemien gïelem lohkedh saemien gïelereeremedajvesne.

• Jienebh lohkehtæjjah åadtjodh mah saemien maehtieh.

• Praktihken öörnegh gaavnedh mah eah heerredh dejtie mah sijhtieh saemien jïllebe ööhpehtæmman.

• Åadtjodh jienebh saemiestæjjah toelhkeööhpehtæmman jillebe daltesisnie.

• Tjïelth tjoeverieh beetnehvierhtieh åadtjodh guktie buektiehtieh eensi guektiengïeleh reeremen jïh ööhpehtimmien åvteste maeksedh.

• Jienebh gïelejarngh tseegkedh, guktie nimhtie saemien gïelide jïh smaareh-tjïertide nænnoestidh.

• Saemien gïelide medijisnie evtiedidh jïh nænnoestidh. (radio, mobijle, tv, Gaskeviermie jïh sosiaale medijh).

• Jienebh rïjhkigaaski maanatjaaleldahkh jïh filmh saemien gïelide jorkesuvvieh.

• Saemien gïelh åtnalguvvieh reeremisnie abpe Nöörjesne.

• Jåerhkedh kampanjem Saemesth mannine! Noerh edtjieh dam stuvredh.

MAANAJGIERTIEH, LOHKEHTIMMIE, DOTKEME JIH MAAHTOE

Prïnsihpe

Ulmie

Abpe lohkehtimmie dovne saemiengïelesne jïh saemiengïelem åadtjodh lïeredh maanajgierteste universiteetese.

Tjoeveribie ektesne barkedh jïh buerie ektievoeteöörnegh utnedh gosse saemien maanajgïerth jïh lohkehtimmieh tseegkedh. Learoevierhtieh tjoeverieh gietskiemisnie årrodh, dovne digitaale learoevierhtieh, gaajhkene saemien gïelesne.

Maanagïertesuerkine Barkijebielien krirrien sæjhta:

• Laakine nænnoestidh, ahte saemien maanah gelkieh saemien maanagïertefaaleldahkem åadtjodh

• Maanaj giej leah gellie saemien gïelh gåetesne, tjoeverieh åadtjodh sijjen gïelide skuvlesne lïeredh.

• Skreejrehtidh maanagïertebarkijidie saemien lïeredh, jïh åadtjodh vielie saemiestæjjah maanagïertine.

Ööhpehtimmiesuerkine Barkijebielien krirrie sæjhta:

• Saemien ööhpehtimmieinstitusjovnide nænnoestidh jïh evtiedidh.

• Laakine nænnoestehtedh gaajhkh saemien maanah gelkieh gïele jïh kultuvre-tjåanghkojde mealtan årrodh, mah leah vihkeles boelhkh saemien maajhööhpehtæmman.

• Bueriedidh dam bievnemem saemien gïelereaktaj bïjre, seamma gusnie årroeminie.

• Jeatjah ööhpehtimmiesuerkieh evtiedidh, guktie dah aaj buerie viehkine sjidtieh gosse eevtjedh dejtie maahtoeulmide saemien gïeline jaksedh.

• Saemien jåarhkeskuvlide staaten skuvline nænnoestidh jïh evtiedidh, jïh destie eensi saemien jåarhkeskuvlem jïh båatsoeskuvlem tseegkedh, mejnie leah evtiedimmienuepieh.

• Gaske-Nöörjen Saemienskuvlem, Åarjelsaemien skuvlem jïh Málatvuomi saemienskuvlide nænnoestidh jïh evtiedidh.

• Learoevierhtiebarkoem lutnjedh, gusnie digitaale learoevierhtieh evtiedidh jïh darjodh leah jarngesne.

• Saemien lohkehtimmiem nænnoestidh, gusnie dïhte guektiengïeleh pedagogihke lea våaroemisnie.

• Barkedh guktie gaajhkh saemien maanah maehtieh buerie ööhpehtimmiem åadtjodh saemien mubpine gïeline maadthööhpehtimmesne.

• Barkedh guktie gaajhkh lohkehtæjjah åadtjoeh saemien histovrijen jïh siebriedahken bïjre lïeredh.

• Eatnemem utnedh pedagogihken viehkievierhtine.

• Saemiengïele faagine tjoevere Tæjmoejoekedimmien sisnjielasse båetedh.

• Barkedh guktie lohkehtæjjah åadtjoeh dam beetnehlöönemem unniedidh jïh giehpiedidh, gosse veeljieh lohkehtæjjine saemien reeremedajvine barkedh.

• Råajvarimmieh aatskadehtedh jïh ööhpehtimmiem nimhtie laetjedh guktie learohkh maehtieh jïh sijhtieh dam saemiengïelem faagine veeljedh gosse jïllebe daltesasse bæjjalgieh. Nimhtie byöroe abpe dam ööhpehtimmiem laetjedh, dovne maadthskuvlesne jïh maadthlohkehtimmesne.

• Sámi dáiddaskuvlam nænnoestidh jïh evtiedidh – Geehtedidh guktie Sámi dáiddaskuvla/Samisk kunstskole nuekies beetnehvierhtieh utnieh jïh aaj jienebh learohkh dan skuvlese åadtjodh (2-jaapetje skuvle tjeahpoefaagine).

Jïlleööhpehtimmie jïh dotkemesuerkine Barkijebielien krirrie sæjhta:

• Barkedh guktie Saemien jïlleskuvle åvtene guktie jïjtse saemien institusjovnine sjædta jïlleööhpehtæmmman, gusnie ulmie Arktihken aalkoeåålmegi universiteetine sjædta.

• Saemien jïlleskuvlese nuepiem vedtedh, aelkedh lohkehtehtedh praktihken pedagogihkem jeatjah faagesuerkine aaj.

• Vielie åarjel-jïh julevsaemien stipendiaate-barkoesijjieh Nord Universitetesne åadtjodh.

• Barkedh guktie Norges Arktiske Universitet jïh Nord Universitet nænnobe råallam saemien siebriedahkine åadtjoeh, guktie nimhtie buerebhlaakan maahtoeh jïh daajroeh saemien åålmegasse buektieh.

• Saemien jïlleööhpehtimmien bielieboelhke-lohkehtimmide vijriedidh.

• Aerpiesïejhmehtje maahtoem våaroeminie bïejedh dovne ööhpehtæmman- jïh dotkemasse.

• Aalkoeåålmegi vuajnoem jïh perspektijvem noerhtedajvi dotkemisnie nænnoestidh.

KULTUVRE

ULMIE

Saemien kultuvrejieleme galka gellielaaketje årrodh jïh gaajhkesidie gietskiemisnie.

Prïnsihpe

Barkijebielien krirrie sæjhta skreejrehtidh, nænnoestidh dam kultuvrebarkoem saemien siebriedahkine, jïh viehkiehtidh dåarjodh dejtie kultuvredarjoemasside guktie nimhtie dam saemien kultuvrearpiem vijriebasse båetije boelvide tjirkedh.

Barkijebielien krirrie sæjhta :

Saemiedigkien nænnoestimmiejgujmie barkedh, magkerh saemien kultuvrebægkoeh edtjieh tseegkesovvedh; Saemien Sijte, Beaivváš Sámi Našunálateáhter jïh Nasjonalt Samisk kunstmuseum.

• Saemien maanateaaterem nænnoestidh jïh dïsse saemien faagemaahtoem jïh nuekies beetnehvierhtieh tjirkedh.

• Mijjen saemien festivaalh jïh kultuvreinstitusjovnh buerie evtiedimmienuepieh tjirkedh.

• Barkedh guktie seamma jïjnjem laeviehtieh saemien museeumidie goh daaroen museeumidie guktie nimhtie åadtjoeh seamma buerie evtiedimmienuepieh goh daaroen museeumh. Daerpies hov saemien museeumh eensi nuepieh åadtjoeh tjöönghkedh, våarhkodh, jïh dejtie daevieridie, vætnojde jïh duedtide dotkedh jïh dejtie saemien siebriedahkese vuasahtalledh. Daerpies hov ihke saemie siebriedahkine leah ïedtjh åadtjodh dovne kultuvrehistovrijem jïh eatnemehistovrijem lohkedh jïh dotkedh.

• Kultuvreskuvline leah saemien sisvege gaajhkide learoehkidie, jïh faalenassh saemien learoehkidie mah leah maadthlohkehtimmesne.

• Saavremesiebriejgujmie ektese vyökedh, regijovnesne kretsine ektesne, nasjonaalen jïh rïjhkegaski Saemien saavremesiebrine ektine.

• AWG:m dåarjodh jïh tjirkedh guktie saadthalmetjh gaajhkede saemien dajvijste leah mealtan.

• Saemien meedijh, saemien bertemh jïh filmedarjomem nænnoestidh.

• Tjïelti råajvarimmide dåarjodh gosse sijhtieh eatnemevaarjelimmiejarngem Anarjohkan bealese tseegkedh.

• Orre bægkoem Savio- museeumasse vierhtiedalledh, dam tjoevere båetije biejjiej voestesbïejemi muhteste vierhtiedalledh.

• Barkedh guktie saemien maanateaatere Deanusne jåarhka.

• Skreejrehtidh saemien kulturelle jïh gïelesijjieh/-arenah dajvine tseegkedh, gogkoe saemieh jællan vååjnoeh.

• Ulmiej mietie råajvarimmieh utnedh, galka dam mearoesaemien kultuvrem vaarjedidh.

Duedtie – Tjeahpoe, Barkoe jïh Kultuvre

Ulmie

Duedtie, mij lea aerpiesïejhmehtje maahtoe, galka kultuvrevæhtah, vaarjoeh jïh dïrregh mijjese båetije biejjide tjirkedh.

Prïnsihpe

Duedtielatjkoem evtiedidh, gusnie orrestimmie jïh aarvoelæssanimmie leah jarngesne.

Barkijebielien krirrie sæjhta :

• Vierhtide mïerhkesjidh jieniebidie, vg. duedtiebïhkedæjjide.

• Jieniebidie dan learohke-öörnegasse skreejrehtidh.

• Væhtamïerhkesjimmiem jïh doekemem dåarjodh jïh evtiedidh.

• Duedtiem bielie-boelhkeööhpehtimmine jïh vaarjelimmes faagine tjirkedh.

• dotkeme-jïh evtiedimmieråajvarimmieh dåarjodh, mah innovasjovnem jïh dïenesjimmiem dåarjohte.

JIELEME

Ulmie

Eevtjedh jïh skreejrehtidh orre barkoesijjieh tseegkedh jïh barkedh guktie almetjh saemien siebriedahkine læssanieh jïh sijhtieh saemien siebriedahkine årrodh.

Prïnsihpe

Saemiedigkien jielemepolitihkine sïjhtijibie dam materielle våaromem saemien siebriedahkide nænnoestehtedh jïh tjirkedh. Sïjhtijibie dejstie kultuvren jïh eatnemen maadth-gierkijste vijriebasse bigkedh.

Mijjen jielemepolitihke galka tsiehkiem laetjedh guktie orre jielemh, dovne stoerre jïh smaave bielieh, edtjieh åadtjodh sjïdtedh jïh åvtanidh. Siebriedahken ekonomijem, aarvoelæssanimmiem jïh beetnehdïenesjimmiem eatnemen maelmijste edtja vierhtiedalledh daej muhteste; man gellie barkoesijjieh destie åadtjoeh jïh magkerh buerie byjresdielmieh destie sjidtieh.

Barkijebielien krirrie sæjhta:

• Jielemeevtiedimmiem skreejrehtidh, gusnie saemien kultuvre jïh jieleme lea jarngesne.

• Barkedh guktie tseegkesovveme jielemejarngh saemien dajvine jienebh beetneh-vierhtieh åadtjoeh jis evtiedieh jïh skreejrehtieh jielemh, mejnie saemien kultuvre jïh jielemevåarome leah jarngesne.

• Debpene gogkoe eah leah jielemejarngh, sïjhtijibie eevtjedh jielemejarngh tseegkedh guktie nimhtie aaj jieliemidie skreejrehtidh jïh evtiedidh.

• Stuvredh dam jielemevierhtieåtnoem enkel-prosjekteste jielemeprogrammese.

• Barkedh guktie sïelth maahtoeh åadtjoeh, guktie saemien dorjesh stuerebe aarvoem åadtjoeh evtiedimmeste eevre maarhnide.

• Ektiebarkoelatjkoem evtiedidh Innovasjon Norgine, jïh jeatjebigujmie mejtie entrepenørskapine jïh innovasjovnine berkieh, jïh saemien maahtoem Innovasjon Norgesne nænnoestidh.

• Vyöhkesadtedh regijonaale åajvaladtjigujmie sjisjnjiestruktuvreråajvarimmiej bïjre.

• Barkedh guktie dajven beapmoeproduksjovne læssene.

• Tjïelke ulmiej mietie tjirkedh jienebh aelkieh primæære-jieliemassigujmie barkedh.

• Innovasjon Sapmim tseegkedh guktie nimhtie vielie beetnehvierhtieh Saapman gelkieh.

• Bueriedidh dam dïenesjimmiem primæære-jieliemassine.

• Unniedidh dam dassemem ov-juvride, dovne båatsosne jïh jeatjah gåatoehtimmie-jieliemassine.

• Aatskadehtedh ektiepolitihken jïh ektiesuerkiej barkoem, gusnie ulmie vielie maahtoeh eatnemen, ov-juvri, bovtsen jïh båatsoen bïjre tjöönghkedh.

• Barkedh vïhtesjidh magkerh dajvh dennie båatsoeeatnamisnie leah tjanghkestamme, jïh destie ellies guvviem åadtjodh guktie dïhte båatsose dijpie jïh mij destie båata gosse dan tjarki tjanghkestamme. SRU2 åssjelh dennie reektemisnie leah reaktaj jïh dajvi muhteste.

• FEFO/Statskogine jïh jeatjah eatnemeaajhterigujmie ektine barkedh, guktie göölemem, jaevrine, maahta jieliemassine evtiedidh, jïh jeatjahtehtedh dejtie laakide jïh njoelkedasside mah dam jielemen evtiedimmiem heerredieh.

• Barkedh guktie orre saemien göölemejarnge Joddu Deanuse tseegkesåvva.

Båatsoe

Ulmie

Båetije biejjiej båatsoe, man leah jienebh aarvoelæssanimmieh beetnehdïenesjimmien muhteste jïh aaj båatsoe gusnie jienebh almetjh berkieh.

Prïnsihpe

Barkijibielien krirrie politihke edtja sjïehtesjidh jïh tsiehkiem laetjedh båatsose, v.g nuekies gåatome jïh eatneme, almetjh jïh jeatjah rammenuepieh guktie nimhtie guedtijes båatsoesaemien jieleme aaj båetije biejjide.

Barkijebielien krirrie sæjhta:

• Båatsoereereme dïedtem åtna maahtoem åadtjodh guktie maahta båatsoen gåatomem/eatnemem vaarjelidh jïh tjirkedh.

• Sïjti maahtojde reeremen bïjre nænnoestidh beetnehvierhtiejgujmie Båatsoelatjkoste.

• Aatskadehtedh programmigujmie, mah leah byjresbeapmoeprodusentide jïh smaavesïeltide, jïh sjïehtesjidh nimhtie ahte saemien kultuvre vihkeles boelhkine sjædta dennie darjoemisnie jïh gosse dorjesidie åehpiedehtedh.

• Båatsoeburriej baalkaevtiedimmiem tjirkedh guktie åadtjoeh seammalaaketje baalkam goh jeatjebh.

• El-sertifikaateöörnegem vierhtiedalledh, mij båatsose vihkele jïh tjarki dijpie.

• Tjarkebe barkedh guktie Nöörjen-Sveerjen båatsoekonvensjovnem dåhkasjehtieh.

• Ellieslaakan dam båatsoelaaken vuartasjadtedh jïh vierhtiedalledh, jïh eeremes dejtie båatsoen kollektijve maeksemedïedtide vierhtiedalledh.

• Sjïehtesjidh guktie jienebh mobijle/-juhtije leekestæjjah båetieh.

• Barkedh guktie båatsose guedtijes økonomije sjædta, vg. uhtjiedidh dejtie båatsoen lïevles maaksojde

• Gåatomem vaarjelidh jïh tjirkedh eensi ovjuvrereereminie.

• Barkedh guktie båatsoe aaj åådtje seamma buerie juvrestarneöörnegh åådtje goh jeatjah beapmoeprodusenth (sïrve jïh govse).

Gööleme jïh mearoe

Ulmie

Mearoen maelmieh/ressurs almetjidie govlesuvvieh, jïh dejtie økologijen mietie jïh guedtijes-laakan utnedh, guktie vielie barkoesijjieh jijhtieh jïh jienebh aarvoeh almetjidie mah mearoegaedtien/-jïh fjovlibealesne årroeh.

Prïnsihpe

Mearoe jïh fjovlh vihkeles sjïdtemedajvh guelide, dannasinie tjoevere eenislaakan geehtedidh, aellieh goh stoerrevuajahtahkh, mah leah bijjelen 15 meetere, mearoeraastegi sisnjielisnie göölh. Generelle dispensasjovnh eah vadtasovvh.

Göölemereeremen bijjemes ulmie, nænnoes jïh maereles pleajhkah jïh göölemevuekieh nænnoestidh jïh evtiedidh, guktie båetije biejjide aaj leah.

Maelmieh/ressursh almetjh skreejrehtieh mearoegaedtiem jïh fjovlide orrijidh jïh dannasinie aaj tjoeverieh mearoesaemiej politihken jïh juridihken göölemereaktah nænnoestidh.

Loesehåagkome/loesegööleme lea joekoen vihkeles jielieminie, aerpieguedtiejinie jïh identiteetenænnoestæjjine jïh dannasinie daerpies, dïhte sjïere sijjiem dennie reeremisnie åådtje.

Dah siebriedahkh, gogkoe mearoesïelth leah mïnnedamme, tjoeverieh kompensasjovnem/maaksoem åadtjodh jis dajvide/byjreskidie deerjehtamme jallh mejnie joem jeatjah dajvem tjanghkestamme.

Barkijebielien krirrie sæjhta

• Krïebpesjidh ahte dah gïeh nuehtiekonsesjovnh åådtjeme, tjoeverieh dejtie guelide dohkoe/dejtie sijjide buektedh, guktie tjåådtje dennie konsesjovnesne. Dah gïeh dïsse miedtieh, dejtie nuehtieveahkide/trålkvotide dessieh. Jeatjebh vïnhtsh dellie dejtie veahkide/kvotide åadtjoeh, mej leah dagkerh gueliebuektemedïedtesh.

• Vielie barkedh guktie fleksibiliteetem, jeatjh-laaketje göölemevuekide jïh vïnhtside evtiedidh.

• Buektemenuepide tseegkedh jïh dejtie aaj tjirkedh, jïh aaj krïebpesjidh stoerrevïnhtsh/tråålerh tjoeverieh njabre-guelieh buektedh.

• Barkedh guktie göölijidie, giej leah reaktah gööledh jïh dennie mearoesaemien dajvesne årroeminie, åadtjoeh mïerhkeldh beetnehvierhtieh sijjen sïeltide guktie buektieh göölemijstie jieledh.

• Vuartasjadtedh guktie dah rammenuepieh leah göölemisnie, dannasinie eah maehtieh barre dejtie veahkide/kvotide smaave vïnhtsijste stuerebh vïnhtside sirtedh.

• Gosse konsesjovnide joekedidh, dle tjoevere vierhtiedalledh mejtie aktöörh/barkijh sijhtieh jïh maehtieh buerie jïh aevhkies dielmieh bååstide byjreskasse jïh siebriedahkese vedtedh.

• Uvtiemasse bïejedh stuerebh bielieh gööliji jïh mearoejielemen aarvoelæssanimmijste tjoeverieh byjreskisnie årrodh.

• Barkedh guktie ij edtjh vielie dehtie loesegöölemeboelhkijste/loesehåagkomeboelhkijste unniedidh.

• Barkedh guktie stuerebh bielieh dehtie göölemereeremistie mearoesaemien dajvese sirtesuvvieh.

• Heerredidh reaktide privatiseeredh, miehtjie/eatneme lea gaajhkesidie.

• Almetjh mah kreebpegi dajvine årroeh, reaktah utnieh daejtie maelmide/ressurside utnedh. Lïhkesvoete daejtie reaktide vedtieh.

• Vuajahtahki vöölemes gåhkoeraastegem kreebpeh-göölemisnie sliejhtedh.

• Striengkebe råajvarimmieh juhtiehtidh, guktie nimhtie heerredidh guelieh sjïdtehtehtemesijjijste/gårrijste ripmieh, heerredidh mearoem –jïh fjovlide deerjehtidh jïh aaj nimhtie heerredidh aellieh goh loesedihkieh saajenh.

• Gueliej sjïdtehtehtemesijjieh/gårrah tjoevere göölemesïelti muhteste vuartasjadtedh.

• Gedtie-loesereeremem saemien jïh jeatjah miehtjieïedtji muhteste vierhtiedalledh.

• Dotkemisnie tjoevere pleajhkah jïh økologijeh dejnie fjovline, mearoegaedtiem jïh mearosne jarngesne årrodh.

Laanteburrie

Ulmie

Laanteburrie-jieleme saemien dajvine våaromem saemien orresjidie jïh aarvoelæssanæmman vadta.

Prïnsihpe

Guedtijes jïh gellielaaketje struktuvre laanteburrie-jieliemisnie saemien dajvine, gogkoe buerie sjisnjiestruktuvre jïh våarome.

Barkijebielien krirrie sæjhta

• Barkedh guktie laakh dejtie aerpiesïejhmetje jåhtaldahkide vaarjele.

• Laanteburrielatjkoem evtiedidh, gusnie dïhte arktihken laanteburrie lea jarngesne, jïh mij jïjtse råajvarimmiesijjiem daarpesje.

• Eatnemem/jåartam tjirkedh båetije biejjiej produksjovnese.

• Jåarhkedh dam öörnegem, mij ræjtojde heerrede jïh dam maam laanteburrie-jïh båatsoelatjkoe maaksa.

• Dåarjodh dajven beapmoe-produksjovnem jïh væhtamïerhkesjimmiem.

• Tjirkedh guktie aelhkieslaakan maahta båetije boelvide laantebuerriem/gaertenem sirtedh.

• Noeride nuepieh praktihken/-jïh learohkesijjiem gaertieninie vedtedh.

• Eevtjedh/Skreejrehtidh dejtie bægkojde orrestehtedh jïh vielie bearkoeh jïh mielhkieh darjodh.

• Sjïehtesjadtedh jïh laetjedh guktie jienebh dejnie laanteburrine aatskadieh.

• Barkedh guktie staate annje maaksa siebriej åvteste mah ovjuvride gaemhpierdieh.

• Barkedh guktie smaave gaertenh jienebh mielhkieveahkah åadtjoeh gosse båetije boelvide/noeride dejtie gaertienidie sirtieh.

• Dåarjodh vijriedimmiem jïh lissiejielemem laanteburrie-jieliemisnie jïh dennie båatsosne, gosse båetije boelvide jieliemidie vedtieh.

• Eevtjedh/skreejrehtidh kreekide miehtjine gåatoehtidh jïh sjïdtehtidh jïh eevtjedh vielie bearkoeh darjodh.

Guktie miehtjiem nuhtedh

Prïnsihpe

Guktie miehtjiem jïh eatnemem utnedh Finnmarhkesne lea gaajhkesidie vihkele. Eatneme daerpies gosse bïerkenidh jïh eatneme aaj starnedahta.

Barkijebielien krirrie sæjhta:

• Jiermegs jïh guedtijes åtnoe eatnamistie jïh miehtjeste, guktie båetije boelvh aaj maehtieh eatnamistie jieledh

• Vihkeles vaarjelidh gaajhkide jieliemidie mah leah eatnamasse viedteldihkie.

• Barkedh guktie buerebh nuepieh smaaveveahkaproduksjovnese sjædta.

• Tjirkedh, eensi mïerhkesjimmine, buerie jïh jearsoes laategh, dovne giesege jïh daelvege.

• Aerpiesïejhmehtje jieliemassh vaarjelidh, dovne vijremem jïh göölemem.

• Miehtjiesdajvijste bïerkenidh.

• Buerie, jearsoes jïh aerpiesïejhmehtje miehtjiebyjresem maanide jïh skeamtjoehkidie tjirkedh, vg. Sjïehtesjidh sijjieh göölemejaavretji bealese jïh moere-aallijeh tseegkedh.

• Baalkide mïerhkesjidh, guktie dïhte histovrije vååjnesasse båata.

• Finnmarhkekommisjovnese jïh Finnmarhken Miehtjiedåapmoestovlese tjoevere vielie beetnehvierhtieh lissiehtidh, guktie dah reaktah maehtieh eensilaakan jïh hijvenlaakan tjïelkesovvedh.

• Barkedh guktie laakine nænnoeståvva, dïhte aerpiesïejhmehtje åtnoe eatnamistie lea vihkeles boelhke kultuvreste saemide.

• Ektiepolitihken jïh ektiesuerkiej ektiebarkoem juhtiehtidh, guktie nimhtie buerebhlaakan maahtoeh tjöönghkedh, eatnemen, ov-juvri, vearelden jïh båatsoen bïjre.

• Eevtjedh jïh skreejrehtidh aelkedh vïhtesjidh jïh dåhkasjehtedh saemien reaktide mah leah Finnmarhken åarjelen, jïh dam båetije biejjiej miehtjiesdajvereeremem öörnedh.

Areaale jïh byjreske

Ulmie

Gosse eatnemem jïh dajvide vaarjelidh dle tjoevere ihkuven aajkan ussjedidh, guktie båetije boelvh aaj maehtieh eatnamistie jieledh.

Prïnsihpe

Saemien goerkesinie dïhte eatneme, tjaetsie jïh jaevrie, dajvh, mejstie saemieh iktesth jealeme jïh mejstie saemieh sijjen smaave jïh stoerre siebriedahkide dorjeme. Dah leah saemien gïelen, kultuvren, identiteeten jïh siebriedahken maadtege. Kollektijve reaktah leah vihkeles saemien åålmegasse. Ektievoete jïh fuelhkie leah saemien kultuvren maadth-gierkieh.

Barkijebielien krirrie sæjhta:

• Barkedh guktie saemien ïedtjh buerebh-laakan vååjnesasse båetieh dennie klijma-barkosne, ihke klijma-jorkesh tjarki saemien jieliemidie jïh siebriedahkide dijpieh.

• Aerpiesïejhmehtje maahtoe tjoevere stuerebe sijjiem åadtjodh, gosse politihkem hammoedidh.

• Ij eatnemem jallh dajvide vaarjelh, aarebi goh byjreske dïsse jååhkesje.

• Barkedh guktie maelmie/ressurs- jïh energijeevtiedimmie saemien kultuvrem, siebriedahkide nænnoste, jïh aaj buerine ektievoetese sjædta.

• Jis petroleume-sïelth jallh jeatjah sïelth maam luejhtieh jïh deerjehtieh, mij ij leah buerie daejbaaletje jallh båetije biejjiej jieliemidie, göölemasse, orresjidie jallh økosysteeme destie slahtjege, dle sïjhtijibie daejtie mearoedajvide vaarjelidh.

• Barkedh guktie aelkieh saemien reaktide vïhtesjidh jïh dåhkasjehtedh, mah leah Finnmarhken åarjelen jïh aelkedh barkedh guktie båetije biejjiej miehtjiereereme galka årrodh.

• Barkedh guktie saemieh leah mealtan gosse gïetedalledh guktie dajve-jïh maelmide utnedh, aaj Finnmarhken ålkolen.

• Vierhtiedalledh dajvide (vaarjelimmiedajvh), mejtie staate lea tjanghkestamme, leah vaarjelimmienjoelkedassi muhteste, jïh aaj vierhtiedalledh mejtie daate vaarjelimmie lea buerie siebriedahkide jïh åålmetjidie.

• Bueriedidh dejtie geajnojde/baalkide miehtjine, guktie eah dejtie vijredh, eeremes pluevine jïh bïekerinie.

• Rammetsiehkiem mineraljieliemasse darjodh, mah økonomijen dielmieh byjreskasse tjirkieh, dïedtem debpene årrodh, vg. juhtiehtimmien-jïh åesiestimmien muhteste, jïh tjirkedh saemien reaktah jïh jeatjah ïedtjh leah mealtan gïetedallemisnie, mah lea ILO-konvensjon 169:n rammen sjisjnjielisnie.

• Tjirkedh saemieh leah mealtan gosse gïetedalledh guktie dajve- jïh maelmieh saemien dajvine Finnmarhken ålkolen utnedh.

Saemien dååjrehtallemejieleme jïh kultuvrejieleme

Ulmie

Vielie saemien kultuvrejielemh jïh dååjrehts-faaleldahkh evtiedidh, gusnie saemien kultuvre jïh saemien beapmoeh leah jarngesne.

Prïnsihpe

Saemieh gelkieh jïjtjh njueniehkisnie årrodh gosse dååjrehts-jielemem evtiedidh, gusnie saemien histovrije, kultuvre jïh orresjh leah jarngesne. Nimhtie galka tjirkedh ahte jïjtjh dejtie barkojde eekieh, jienebh barkoesijjieh jïh aarvoesjïdtehtimmieh mij lea buerie gaajhkide saemien siebriedahkide.

Barkijebielien krirrie sæjhta:

• Saemien fealadimmiesïelti gaahtjemesyjhtedem nænnoestidh.

• Gellielaaketje jïh eensi saemien dorjesh, mej leah saemien kultuvre jïh eatneme jarngesne.

• Viehkiehtidh guktie båarkerh maehtieh fealadimmiefaaleldahkh evtiedidh jïh eeremes dejtie daelviefaaleldahkide bueriedidh

• Aelhkiedehtedh dejtie njoelkedasside, mah leah gåassoehtæmman viedteldihkie.

• Skreejrehtidh guktie saemien beapmoekultuvre mahta vihkeles boelhkine årrodh saemien fealadimmiekultuvresne.

• Ektiebarkoeöörnegh jïh vearmadahkh saemien fealadimmiesuerkesne tseegkedh.

• Systeemem tseegkedh guktie jieliemassem vihtiestidh, jïh dorjesidie mïerhkesjidh lea eeremes vihkeles jïh sjïere boelhke gosse jieliemassem evtiedidh. Væhtamïerhkesjimmie byöroe ulmine årrodh jieliemassese, guktie dah duedtieh jïh vætnoeh leah mïerhkesjamme ”Sámiid Duodji”- mïerhkine. Seammalaakan aaj tjoevere dejtie mubpide dorjesidie mïerhkesjidh, mah saemien dajvijste båetieh.

• Jearsoesvoetem göölemeturismesne bueriedidh. Byöroe dellie dejtie almetjidie vaeltedh mealtan gïeh leah åehpies jïh maehteles dejnie dajvine jïh gie maahta dejtie aerpiesïejhmehtje maahtojde, gosse miehtjine bïerkenidh.

• Dåarjodh prosjektem Samisk Reiselivem jïh daerpies dam prosjektem aelkiehtidh maehteles barkiji/aktöörigujmie juhtiehtidh.

• Maahtoem lutnjedh guktie dïhte maarha dåamede, fealadimmie-barkijidie/aktööride.

• Dåarjodh jïh jåerhkedh dam pionérbarkoem mejnie saemien fealadimmiebarkijh berkieh.

• Barkedh guktie sjisnjietrukutvrem tseegkedh, mah jielemem saemien dajvine evtede jïh dåarjode.

• Barkedh guktie guedtijes turismegööleme sjædta, mij buerie dielmieh byjres siebriedahkide vadta jïh dejnie lisensine/vïhtesjimmine maahta buerebhlaakan jieliemassem stuvredh.

• Skreejrehtidh dam jieliemassem evtiedidh, jïh dïsse byöroe vielie beetnehvierhtieh laeviehtidh.

• Sjïehtesjidh guktie gåarede saemien turisme-jielieminie aatskadalledh.

• Dejtie 5 km njoelkedasside turismegöölemasse ålkoe-rïjhkehkidie tjïrrrehtidh.

STARNE-, HOKSE- JIH SOSIAALE FAALENASSH

ULMIE

Seammavyörtegs jïh buerie starne-jïh hoksefaalenassh.

Prïnsihpe

Starne-jïh sosiaalebarkijh edtjieh saemien gïelem jïh kultuvrem maehtedh. Dotkememaahtoe saemiej healsoen jïh jielemen bïjre edtja våaroeminie årrodh gosse daejtie faaleldahkide tseegkedh.

Barkijebielien krirrie sæjhta:

• Barkedh guktie båeries saemiestæjjah åadtjoeh viehkiem gosse lohkedh- jïh tjaeledh, dïhte vihkeles boelhke byjjes service-faalenassijste .

• Hoksesijjieh tseegkedh, gusnie saemien kultuvre jïh gïele leah jarngesne.

• Barkedh guktie Samisk nasjonalt kompetansesenter (SANKS) goh maahtoeboelhkine åvtene, jïh nuekies beetneh-vierhtieh dïsse vedtedh guktie sijjen faalenassh åvtanieh jïh buerine sjædta gaajhkide saemide, goh bielieboelhke faalenassine.

• Maanavaarjelimmie galka gellielaaketje kultuvrh maehtedh gosse saemien maanavaarjelimmiehoksem tseegkieh, seamma gogkoe leah årroeminie, -jïh aaj barkedh guktie saemien maanaj gåetie tseegkesåvva.

• Maanajkonvensjovnen nænnoestimmide seatadidh jïh tjirkedh guktie aalkoeåålmegi maanah seataduvvieh.

• Barkedh guktie saemiestæjja starne-jïh hoksebarkijh jåarhke-ööhpehtimmiem jïjtsh faagesuerkine åadtjoeh.

• Voeresi gïele –jïh kultuvrem institusjovnine seatadidh.

• Vuartasjidh magkerh saemiengïelh –jïh kultuvremaahtoeh leah dennie primæære-jïh sjïerestarnesuerkine, jïh destie ellies soejkesjem darjodh guktie vielie saemien healsoebarkijh dan suarkan åadtjodh.

• Juhtije starnefaalenassh saemide nænnoestidh jïh evtiedidh, jïh telemedesijnem evtiedidh.

• Nænnoestidh dam barkoem, mij dam irhkelimmiem jïh dåaromem almetji gaskemsh heerrede jïh aaj dam dåastovem nænnoestidh, mij dåastohte dejtie gïeh leah irhkelovveme.

• Noere gaarmanæjjaj psykihken healsoem uvtemes bïejedh, sjïere primæære jieliemassine.

• Maanide, noeride dåarjodh jïh viehkiedidh, giejtie geervealmetjh leah meadtahtalleme.

• Saemien LHBTI:n barkoem dåarjodh – vuesiehtæmman, pedagogihken learoevierhtieh maanagïertide jïh skuvlide darjodh.

• Geehtedidh guktie nuekies FOU-beetnehvierhtieh starne-jïh jielemedotkemasse saemiej bïjre.

• Barkedh guktie Samisk Helsepark tseegkesåvva.

• Toelkemefaalenasside primæære starnesuerkesne jïh sjïerestarnesuerkesne tjirkedh.

SAEMIEN ÅÅLMEGE

Staarine

Ulmie

Staarine leah gellielaaketje kultuvre jïh saemien kultuvre lea sïejhme bielie staaren kultuvrijste. Staarh gelkieh saemien kultuvrem vuasahtalledh.

Prïnsihpe

Sapmi edtja buerie gïele,-öohpehtimmie jïh kultuvrefaaleldahkh staarine saemide vedtedh, mij skreejrehte jielije jïh gellielaaketje siebriedahkine sjïdtedh.

Barkijebielien krirrie sæjhta:

• Ektiebarkoelatjkoejgujmie staarigujmie goh Alta, Romsine, Båddådjujne, Tråantine jïh Oslone nænnobe råallam jïh dïedtem vadtasåvva gosse saemien gïelem jïh kultuvrem evtiedidh.

• Kultuvremojhtesidie vaarjelidh guktie nimhtie saemien histovrijem vuasahtalledh.

• Gaavneds-sijjieh saemide staarine öörnedh.

• Sjïerestarnefaalenassh saemide nænnoestidh jïh ektiedidh, daejnie ulmine ahte saemien skeamtjohkh, jis sijhtieh, maehtieh starnefaalenassh åadtjodh byjresisnie gusnie maahtoeh saemien gïele jïh kultuvren bïjre leah.

• Prosjektmodelligujmie vuartasjidh, mejtie gåarede dejtie saemien starne-jïh healsoemaahtojde akten sïjtese (kontorfelleskap) ektiedidh, vuesiehtæmman, dåaktere, psykolååge, tseegkh-ietnieh, skïemtjesåjhtere jnv.

• Barkedh guktie saemien sijjienommh nænnoestehtieh jïh skiltine vuasahtellieh gogkoe dah sijjienommh leah.

• Inforjarngem vierhtiedalledh tseegkedh jïh jeatjah pedagogihken viehkievierhtieh, guktie nimhtie buerebhlaakan maahta learoesoejkesjen ulmide saemien kultuvren jïh histovrijen bïjre jaksedh.

Voenine

Ulmie

Jielije saemien siebriedahkh.

Prïnsihpe

Jeenemes tjïeltine saemieh unnebelåhkosne leah, jïh barre naan voenine saemieh jïenebh goh laedtieh. Gïele- jïh kultuvrepolitihkem tjoevere dejtie ovmessie daerpiesvoetide sjïehtesjehtedh, guktie saemien gïelem, kultuvrem jïh siebredh-jielemem vaarjelidh, evtiedidh jïh jieliejehtedh.

Barkijebielien krirrie sæjhta:

• Byjjes reeremem barkijidie jïh dejtie gïeh leah jåhteme akten saemien voenese nuepiem vedtedh saemiengïelem lïeredh.

• Viehkiehtidh gïelesoejkesjem skuvlide darjodh, guktie saemiengïeleh maanah buektiehtieh saemienööhpehtimmiem dåeriedidh.

• Tjaelemekursh dejtie, mah saemiestieh, öörnedh.

• Barkedh guktie dovne laakh jïh reereme dam aerpiesïejmehtje maahtoem jïh pråvhkoem seatadieh.

RIJHKEGAASKI SOLIDARITEETE

Ulmie

Siebriedahkem evtiedidh aalkoeåålmegi våaromi muhteste.

Prïnsihpe

Aalkoeåålmegh jïjtjh råajvarimmieh jïjtsh dajvine tseegkieh gosse siebriedahkem noerhtene evtiedidh. Nimhtie materielle våaromem tjirkedh gosse kultuvrine barkedh.

Barkijebielien krirrie sæjhta:

• Nöörjen Saemiedigkie galka jeatjaj Noerhterïjhki Saemiedigkiejgujmie jïh Russlaanten saemien siebriejgujmie ektine barkedh.

• Barkedh guktie dah saemiedigkieh noerhterïjhkine laavenjostemelaevine jïh våaromevedtijinie sjidtieh gosse aalkoeåålmegigujmie Barentsregijovnesne barkedh.

• Barkedh guktie åadtjoeh saemien saadthalmetjh Nordisk Rådese.

• Saemiedigkie byöroe laavenjosteme-guejmine Nord-Norge kontovrine Brüsselisnie sjïdtedh.

• Åahpanadtedh jeatjah aalkoeåålmegigujmie jïh- organisasjovnigujmie, guktie nimhtie buerebhlaakan dejtie aalkoeåålmehreaktajgujmie jïh kultuvrevaarjelimmine dåarjodh jïh viehkiehtidh.

• Etihken standardh byöroe barkoesijjine jïh prosjektine evtiedidh, mah leah aalkoeåålmegi dajvine.

• Aalkoeåålmegh gelkieh jïjtjh jïjtsh saadthalmetjinie FN:sne årrodh.

• Rïjhkeraastah dimensjovnem nænnoestidh, mij lea vihkeles boelhke saemien siebriedahkesne.

• Jeatjah aalkoeåålmegigujmie Barkijibielien krirrien rïjhkegasken vearmadahken tjïrrh laavenjostedh.

• Galhkedh rååresjimmide Noerhterïjhki saemienkonvensjovnine.