Válggaprográmma 2021-2025

Barggijbelludahka ájggu politihkalasj dåjmadimev ja æjgov válldet bærrájgåtsåtjit sáme álmmuga riektájt ja boahtteájggásasj máhttelisvuodajt. 

Sáme álmmuk le agev årrum dáj ednamijn majt gåhttjop Sábmen. Degu ietjá álggoálmmuga de lip juohkám dájt ednamijt ietjá álmmugij, ja viessum iesjgeŋga stáhtajn. Mij lip álmmuk mij la gierddam rahtjamusájt majt dåssju gallegattja li vásedam. Danen le nav ájnas boahtteájggáj mijá iellemvuogev, mijá kultuvrav ja mijá gielav suodjalit ja nannit, ja låpptit alebuj gå goassak åvddåla.

Mij berustip guoddelis sebrudagáv. Jus vállji mijáv jienastit dán válgan, de ájggop gæhttjalit tjårggit vaj luonndo, giella ja kultuvrra nanostuvvá juohkka jage. Mij sæbrrap sámediggeválggaj sáme sebrudagáv buoredittjat. Mij sihtap tjårggit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit mijá riektájt ja berustimijt.

Barggijbelludahka adná aktisasjvuohta, solidaritiehtta ja avtaárvvusasjvuohta sámij gaskan le ájnas vaj nannusappot boahtteájgen tjuodtjop. Mij jáhkkep nanos sebrudahkaj gånnå sáme giela viessu. Gånnå árbbedábálasj barggosajijt tjårggip máhtudagájn ietjama dábij birra, luonndodiedojn ja luohkoj ma mijá birrusijn li, sæmmi bále gå ådå barggosajijt åvddånahttep.

Landsorganisasjonen (LO) le ietjasa rijkajgasskasasj bargo baktu viehkedam ásadit ILO-konvensjåvnåv nr 169. Barggijlihtudisá bargo ja LO:a berustime baktu, ILO nr 169 tjårggiduváj Vuonas jagen 1990. Dát le akta dajs ájnnasamos vuodojs rijkajgasskasasj álggoálmmukpolitihkan, sámepolitihkan ja vuona politihkan. Mij sihtap joarkket bargov mij guosská ILO:a gåtsedibmáj juohkka politihkkasuorgen aktan ålles Barggijlihtudisájn.

Sámedigge le åvdåstiddje álmmukválljidum orgádna mijás ja midjij sámijda, mij galggá nannit mijá politihkalasj dilev ja åvdedit mijá rievtesvuodajt ja berustimijt. Mij galggap tjårggit juhti åvddånahttem sáme sebrudagás tjuovvu mijá dárbojt, árvojt ja vuorodimijt FN:a konvensjåvnåj ja ILO-konvensjåvnå milta. Barggijbelludagá bajemus ulmme le nanos Sámedigge masi sáme ja álmmuk ietján luohtet.

Jus galggap mijá ulmijt ållidit de le ájnas nanos aktisasjbargojn álmmukválljidum orgánaj ja háldadusáj, juohkka dásen. Mij jáhkkep aktisasjtjoavddusijda ja ájggop bærrájgæhttjat vaj aktan tjårggip vaj gájka oadtju máhttelisvuodav ietjasa kultuvrav åvddånahttet ådåájggásasj sebrudagán.

Ulmijt jåvsåtjit de le sierraláhkáj ájnas nuorajt vieledit. Ådå buolva máhtti ådåstuvvam buosjesvuodajn, máhtudagáj ja vájkkudimmielajn viehkedit vaj nannusappot boahtteájgen tjuodtjop. Dajnas le ájnas Barggijbelludahkaj nannit sáme nuorajorganisasjåvnåjt, tjårggit dajt buorre doajmmaævtojt ja åvddånahttet nuoraj máhttelisvuodav vájkkudittjat.

Vuonarijkka l ásaduvvam guovte álmmuga ednamijn – sámij ja dáttjaj. Goappátjij álmmugijn li sæmmi rievtesvuoda oadtjot åvddånahttet ietjasa kultuvrav ja gielav. Barggijbelludahka sihtá sáme sebrudak galggá vuodon liehket buorre iellemijda ma tjuovvu ådåájggásasj sebrudagá prinsihpajt, madin árbbedábálasj sáme árvo li vuodon åvddånahttemij.

Mijá máná ja mánnámáná galggi máhttet sáme guovlojn viessot, danna barggat, sáme gielajt sáhkadit ja dåbddåt gulluji nanos sáme sebrudahkaj. Galggi aktisasjvuohtaj gullut ja mihá liehket ietjasa sáme identitiehtas ja árbes mav mijá ájttega midjij li vaddám. Galggap adnet mijá vuorrasij máhtudagáv madin barggap dan sebrudagá gáktuj mav sihtap; sij li ájnas resurssan mij guosská giela, kultuvra, árbbedábálasj máhtudagáj ja iellemvuoge joarkkemij.

Boahtteájgen galggap aj viessot dassta mav luonndo midjij vaddá. Dajnas le ájnas rievtesvuodajt duodastit mijá guovlojda ja luohkojda, nav vaj luonndoluohko háldaduvvi árbbedábálasj ávkástallama vuodon. Guoddelisvuoda perspektijvan sihtap aj árbbedábálasj sáme æládusájt, bierggimav ja kultuvralasj viessomav boahtteájggáj bisodit. 

Æládusáj aktijvuodan de galggá agev árbbedábálasj máhtudahka, álggoálmmukriektá ja æládusáj viessom vuoroduvvat sjiehtadusáj åvdån ma guosski urudisnálijda. Árbbedábálasj æládusájda le aj gilpos areálaj ja ietjá luonndoluohkoj gáktuj. Dát vaddá stuorra háldadushásstalusájt, masi Sámedigge hæhttu tjoavddusijt gávnnat aktan ietjá fábmudagáj.

Sámepolitihkalasj barggo Barggijbelludagán galggá viehkedit sebrudagáv åttjudit gånnå sosiálademokratijjalasj árvo solidaritiehtta ja avtaárvvusasjvuohta li vuodon. Mij gájka galggap viehkedit nav vaj Barggijbelludahka bissu åvdemus politihkalasj fábmon sámepolitihkalasj bargon.

Boahtte jagijn de hæhttuji ásaduvvat ådå barggosaje ja viesádij låhko hæhttu lassánit sáme guovlojn. Jus sáme kultuvrra galggá nanniduvvat de la gájbbádus juhti nuora máhtti ja sihti årrot bájkálasj sebrudagájn gånnå sáme giella ja kultuvrra l oasse árggabiejves. Guoradallama ja statistihka vuosedi avtatbirges ieritjåhttåmav, ja dadi vuorrasap ja vuorrasap álmmugav, sáme guovlojn.Barggijbelludahka ájggu dáv åvddånahttemav hieredit æládusåvddånahttema arvusmahttemijn, ásadit buorre barggosajijt, årrommielav ja guoddelis bájkálasj sebrudagájt arvusmahttet. Dát hæhttu dáhpáduvvat sæmmi bále gå dálkádakgássaj luojttalibme binneduvvá ja luondo valljudahka ájmon aneduvvá.

Ruodná målssom galggá dahkat nav vaj árvo háhkuhuvvi binnep birásvájkkudimij ja luojttalimij baktu. Gå dárbbo energijjaj ja fábmobuvtadibmáj lassán, de aj hásstalusájt sebrudahkaj buktá. Vuojnnep luonndo ja mijá luohkkoguovlo garra nákko vuolen li, ja mij vierttip suodjalit mijá kultuvrravuodov ja mijá areálajt boahtteájggáj. Hæhttup tjårggit luonndoluohkojt sidjij gudi mijáv tjuovvot galggi, nav gåk mijá ájttega mijá åvdås dahkin. Dálkádakhásstalusá gulluji ålles væráldij. Mij máhttep viehkedit dán rahtjamusán.

Danen ájggu Barggijbelludahka ietjasa politihka baktu Sámedikken álgadit bargov åbbålasj energijjastrategija hárráj mij guoradallá udnásj ja buohtteájge energijjadárbov, ja gåktu galggap tjoavddet målssomav ietjálágásj energijjagáldojda. Dát hæhttu ruvva dáhpáduvvat vaj udnásj «dajvas dajvvaj”-ásadibme ganugahteduvvá. Mij hæhttup gávnnat árvvedahtte, rabás prosessajt ja åbbålasj ájádallamvuogev boahtteájggáj.

Barggijbelludagá sámepolitihkan le nanos aktisasjvuohta ulmmen, ja mij sihtap vuosteldit åvddånimev gånnå åvdåsvásstádus sáme gielas dåssju ájnegasj ulmutjijda gullu.Barggijbelludahka ájggu sierra åvdåsvásstádusáv válldet vaj sij gudi sámegielav nubbengiellan låhki vuodoåhpadusán galggi dåjmalasj guovtegielagin sjaddat. Sáme oahppe gejn li åhpadus sáme gielajn galggi åhpadusfálaldagáv oadtjot avtaárvvusasj kvalitiehtajn ja hámijn, vájku gånnå årru ja vájku suohkan gånnå årru ij la oassen giellaháldadimguovlos.

Barggijbelludahka ájggu barggat sebrudahtte sebrudagá gáktuj, gånnå gájka li ållesárvvusasj oassálasste aktisasjvuodan. Barggijbelludahka ájggu avtaárvvusasjvuodav ja dássádusáv åvdedit sjiervij gaskan, danen hæhttuji gájkajn sæmmi máhttelisvuoda rahpasit gieresvuodajnis ja seksualitiehtas milta viessot avtaárvvusasjvuoda ja miededime vuodon.

Ájggomus:Sáme sebrudahka galggá liehket nanos ja vuojnos aktisasjvuohta.

Prinsihpa:Aktisasjvuohta galggá viehkedit buorre giella-, kultuvrra- ja åhpadusfálaldagáj hárráj sáme álmmugij sihke unna bájkálasj sebrudagájn ja stádajn. Dát galggá buktet viesso ja moattebelak sebrudagáv. Suohkana li ájnas mierrediddje giella- ja kultuvrrapolitihkan. Bisodittjat, åvddånahtátjit ja ælládittjat sáme gielajt, kultuvrav ja sebrudakiellemav de hæhttuji suohkana ålgoldisævtojt oadtjot ma buorre tjoavddusijt åvddånahtti sáme álmmuga hárráj.

Barggijbelludahka ájggu barggat sebrudahtte sebrudagá gáktuj, gånnå gájka li ållesárvvusasj oassálasste aktisasjvuodan. Giella- ja kultuvrrapolitihkka galggá hiebaduvvat juohkka ájnna dárboj milta, duola dagu bisodibme, åvddånahttem ja ælládahttem sáme gielas, kultuvras ja sebrudakiellemis. Avtaárvvusasj, buorre varresvuodafálaldagá ja bargge sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáj, hæhttuji liehket luondulasj oassen suohkanij dievnastusfálaldagájs sáme sebrudagájn.

Barggijbelludahka ájggu:

•    Åttjudit arenájt gånnå identitiehtav nanniji ja vaddi buorre giella-, kultuvrra- ja åhpadusfálaldagájt sáme álmmugij. 

•    Nannit udnásj, ja ásadit ådå, aktisasjbarggosjiehtadusájt fylkasuohkanij ja suohkanij.

Ájggomus:Sámegiella gájkajda.

Prinsihpa:

Barggijbelludahka sihtá gájkka sámijn galggá máhttelisvuohta ietjasa gielav dåjmalattjat adnet. Giella le akta daj ájnnasamos identitiehttaguoddijs sáme álmmugij. Danen sámegiella hæhttu sadjihin liehket gájkajda gudi ietjasa identitiehtav sihti åvddånahttet, gudi ietjasa sáme identitiehtav ruoptus li válldám ja gudi sámegielav sihti oahppat.

Sáme giela hæhttuji bisoduvvat ja vatteduvvat boahtte buolvajda. Jus dáv galggap nahkat, de hæhttuji skåvllåæjgáda ienebut vælggogis liehket bargo hárráj juhti oahppe vuodoåhpadusán oadtju máhtudagáv sámij ja sáme gielaj birra. Sáme sisadno fágajn viertti mierreduvvam oahppopládnatjoahkkijn mij guosská vuodoåhpadussaj. Vijddásap ja buorep fálaldahka sáme åhpadusá ja giellaåhpadusá gáktuj mánájgárdijn ja skåvlåjn ij galga tjanádum dasi gånnå årru.

Barggijbelludahka ájggu:

•    Lasedit vuorodimev åhpadusfálaldagájs Sáme allaskåvlå, UiT ja Nuortta universitiehta ja giellaguovdátjij baktu, ja gájbbedit åhpadus faláduvvá sirdeduvvam jali næhttafálaldahkan.

•    Dåjmalattjat barggat bærrájgåtsåtjit ja åvddånahtátjit gájkka sáme gielajt.

•    Barggat refusjåvnnåårnigij nannima hárráj mij guosská suohkanijda ma sáme giella- ja kultuvrraåhpadusáv sihti ásadit gájkajda skåvlån.

•    Tjadádit låpptimav sámegielas nubbengiellan, ja vaddet ekonomijjalasj ja fágalasj dårjav daj suohkanijda ma sihti sæbrrat.

•    Nannit giellaguovdátjij bargov dan gáktuj vaj sáme giela ja sáme kultuvrra ienep vuojnnusij boahtá sebrudagán.

•    Barggat ruhtadimev buoredittjat giellaåhpadusá hárráj skåvlåjn. 

•    Barggat vaj ienep oahppe sámegielåhpadusáv oadtju ietjasa årrombájken. 

•    Barggat dan gáktuj vaj sierra guovlojn åvddånahteduvvá pilotprosjækta juohkka sáme giela hárráj, gånnå sámegiella boahtá girjjedárogiela jali ådådárogiela nubbengiela sadjáj.

Åhpadus ja máhtudahka

Ájggomus:Sáme giella ja kultuvrra galggá dåjmalattjat aneduvvat ålles rijkan, sáme identitiehtav ja aktisasjvuodav nannitjit.

Prinsihpa: Barggijbelludagá milta de gájkka mánájgárdijn ja skåvlåjn galggi sáme giela ja kultuvra birra oahppat, ja åhpadibme sámegielan ja sámegiellaj fáladuvvat. Sámegielaga galggi lassánit, ja galggi ienep arená åvddånahteduvvat sáme gielaj hárráj. 

Suohkana galggi vatteduvvat nuoges ressursajt vaj máná ja nuora oahppi sámegielav ja åhpaduvvi sámegiellaj. Buorre aktisasjtjoavddusa mánájgárdijn ja skåvlåjn galggá agev vuodon liehket sebrudagán.

Barggijbelludagá milta de sáme giella- ja kultuvrramáhtudahka galggá liehket luondulasj oassen åhpadusás varresvuoda- ja huksovirgijn. Hiebadahkes åhpadusfálaldagá hæhttuji åvddånahteduvvat vaj ulmutja máhtti åhpadusáv oadtjot akta goassa viessomájgenis dåppe gånnå årru.

Barggijbelludahka ájggu:

•    Barggat láhkamierredum riektá hárráj sáme mánájgárddefálaldahkaj barggij gudi li sámegielaga, ja sámegielav bukti sáhkadit bæjválasjgiellan.

•    Mánájgárddebargge galggi oadtjot fálaldagáv sámegielåhpadibmáj, sierraláhkáj sáme suohkanijn.

•    Barggat láhkamierredum riektáj hárráj giellatjåhkanimijda gájkka oahppijda gejn sámegiella vuodoskåvlån sáme guovddaguovloj ålggolin.

•    Barggat vaj oadtjop ienep åhpadiddjijt sáme gielaj ja kultuvra máhtudagáj.

•    Barggat vaj gájkka Vuona oahppe oadtju álggoåhpadimev sáme ja vuona aktisasjhiståvrå birra, dán vuolen dárojduhttemprosæssa ja makkár fámo dav jådedin.

•    Nannit stipænndaårnigav åhpadiddjijda gudi sihti dågålattjan sjaddat sáme gielajn åhpadittjat. 

•    Tjårggit sirdedum åhpadusfálaldagájt ienep sámegielak åhpadiddjij hárráj, ja joarkket bargov nasjåvnålasj åhpadiddjeværmádagájn.

•    Barggat vaj Sámedigge, aktan suohkanij, tjårggi vaj suohkana e dárbaha aktu barggat sámegielak dievnastusáj åvddånahttemijn.

•    Barggat vaj sáme suohkana skippijsujttárstudentajt duosstu gudi barggohárjjánibmáj galggi, nav vaj rekruttierim tjårggiduvvá ja duodden vaj sáme giella nanniduvvá vuorrasijsujton.

•    Barggat vaj vuodulasj sámegiella fáladuvvá gájkajda vuodoskåvlån.•    Barggat vaj åhpadibme sáme kultuvra birra skåvlåjn tiemáj hárráj vijddu.

•    Barggat vaj sáme giela oalleláhkáj avtaárvvusasj giehtadallamav oadtju aktan fálaldagáj åhpadusájda bachelor-, master- ja PhD-dásen vuona åhpadussuorgen.

•    Barggat vaj ienep åhpadussuorge oadtju fálaldagáv tjiegŋodibmáj sáme kultuvran ja sáme gielajn.

•    Barggat åvddånahtátjit ja hiebadahtátjit åhpadusájt dålkkumdievnastusáj hárráj sáme dárboj ja sebrudakdilij gáktuj.

•    Nannit ja åvddånahttet stáhtalasj sáme joarkkaskåvlåjt, ja joarkkaskåvlåj fálaldagájt oarjjelsáme ja julevsáme guovlojn.

Ájggomus:Árbbedábálasj ávkástallam luondos viertti dåhkkiduvvat ájnas vuodon sáme kultuvrraj.

Prinsihpa:Miehttse ja ålles luonndobirás le ájnas vuodo sáme kultuvrraj, giellaj ja sebrudakiellemij. Sáme álmmuk le agev luondos ja luondon viessum, ja danen hæhttuji ednama háldaduvvat ihkevájggevuojno milta. Aktisasj rievtesvuoda, aktisasjvuohta ja beraj galggá ájn vuodon liehket sáme sebrudahkaj.

Sáme kultuvrra ja kulturåvddånbuktema galggi oadtjot sæmmi åvddånimev, ja máhttelisvuodav åvddånahttemij, degu ietján sebrudagán. Aktisasjvuoda åvdåsvásstádus le vaj sáme kultuvrraárbbe tjáleduvvá, duodastuvvá ja suoddjiduvvá boahtteájggáj mijá álmmuga aktisasj åbmudahkan. Kultuvrra l mij ulmutjijt definieri ja mijáv aktan tjadná iehtjama mierredum identitiehta baktu ja masi gullup.

Barggijbelludahka ájggu Sámedikkev adnet politihkalasj orgádnan álggoálmmugij rievtesvuodajt tjårggitjit ma guosski ávkástallamij, doajmmamij ja bisodibmáj luonndoluohkojs mijá ednamijn. Árbbedábálasj luonndoávkástallam duola dagu bivddo, guollim ja muorjjim galggá dåhkkiduvvat ájnas vuodon bisodittjat mijá álggoálmmukkultuvrav, ekonomijjalasj iesjbierggimav ja åvddånahttemav.

Barggijbelludahka ájggu:

•    Sáme kulturmujto ja ednama hæhttuji låpptiduvvat kulturárbben.

•    Barggat vaj sáme kulturárbbe tjáleduvvá, duodastuvvá ja suodjaluvvá boahtteájggáj mijá álmmuga aktisasj åbmudahkan.

•    Motåvrråvuodjem oabme hæssta- ja trákturgæjnoj milta viertti dåhkkiduvvat gå le sáhka dárbulasj vuodjema ja suvddema birra bivddo, guollima ja muorjjima aktijvuodan.

•    Sámeriektájuohkusa tjielggidus rievtesvuoda dilij birra Finnmárko oarjjelin galggá politihkalattjat giehtadaláduvvat boahtte gávdan.

Ájggomus:Sáme kultuvrra galggá vuojnnusin ja sadjihin, vaj sáme álmmuk bisot, joarkká ja åvddånahttá ietjasa kultuvrav, gielajt ja sebrudakiellemav.

Prinsihpa: Barggijbelludahka galggá tjårggit viesso sáme kulturiellemav mij la vuododum kultuvralasj moattevuoda ja dåjmalasj gaskostime milta kulturfálaldagájs, aj sáme kulturæládusájn.Mijá kultuvrra galggá vuodon Sámedikke kulturåvdedibmáj sebrudagán ja dajna hæhttuji buorre ålgoldisævto ja máhttelisvuoda åvddånahttema hárráj. Muddo l dal nasjåvnålasj sáme kulturlåpptimijn.

Barggijbelludahka galggá åvdåstit dáv. Mij galggap viehkedit kulturdåjmajt doarjjot ja tjårggit åvddånimev sáme kulturárbes, árbbedáhpeguodden ja aj vuodon ådå æládusgæjnojda. Sáme kultuvrra galggá vuojnnusin ja sadjihin moattebelak kulturiellema baktu.

Barggijbelludahka ájggu:

•    Tjårggit sáme kulturlåpptimav. 

•    Tjårggit sámij museaj, teáhterij, kulturásadusáj ja festiválaj máhttelisvuodav åvddånahttemij sæmmiláhkáj gå dáro kulturásadusáj.

•    Barggat ruhtadime hárráj sáme mánájteáhterfálaldagájs, Dæno mánájteáhtera vuoge baktu åvddånahtátjit vuogijt ma máhtti vijdeduvvat nasjåvnålasj fálaldagájda.

•    Tjårggit ja åvddånahttet udnásj sáme girjjebussafálaldagáv.•    Barggat dåhkkiduvátjit, duodastahtátjit ja bærrájgåtsåtjit sáme bájkkenamájt, basse várijt ja ietjá kulturmujtojt.

•    Barggat nannitjit ja ásadittjat ienep sáme viesojt ja kulturásadusájt, ja fállat sáme æjvvalimsajijt akta gånnå rijkan sáme årru.

•    Barggat ásadittjat ienep sáme kulturfálaldagájt asstoårruhin/ållesbiejveskåvlån, doajmmaskåvlån, kulturskåvlån ja kultuvralasj skåvllåvuossan.

•    Barggat nannitjit sáme mediafálaldagáv sáme unneplågo gielajda.

•    Vuorodit ásadimev ja biggimav nasjåvnålasj sáme dájddamuseas, sáme vuorkká dávverij aktijvuodan Kárašjågån.

•    Nannit åvdedimev sáme mediájs, sáme almmudagájs ja filmmabuvtadimes.

•    Arvusmahttet sáme kultuvrra- ja giellaarenájda guovlojn gånnå sáme ælla vuojga vuojnnusin.

•    Åvdedit lassánimev digitála máhtudagájs sáme kultuvrrasuorgen.

•    Barggat vaj Beaivvás sámi teáhtera ja Sáme joarkkaskåvlå huodnaha ruhtadibme tjårggiduvvá. 

•    Barggat nannitjit Mearrasiida bargov mij guosská merrasáme kultuvrra- ja duodjedábijda. 

•    Barggat ruhtadimev lasedittjat musihkkaalmodimijda árbbedábálasj juojgaj.

Ájggomus:Avtaárvvusasj ja buorre varresvuoda- ja huksofálaldagá.

Prinsihpa: Bargge sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáj galggi luondulasj oassen liehket suohkanij dievnastusfálaldagájs. Varresvuodahásstalusá hæhttuji duostoduvvat fálaldagáj ma li vuododum máhtudagáj ja hiebaduvvam kultuvraj milta.Viertti látjeduvvat ienep åtsådimijda ma guoradalli sivájt, ja aj gåktu máhttá gádodit dierredimijt ja vierredagojt sebrudagán. Dát mij sierraláhkáj sáme nissunijda dáhpáduvvá.

Barggijbelludahka ájggu:

•    Dåjmalattjat barggijt åttjudit gejn li giella- ja kultuvrramáhtudagá juohkka dásen varresvuodadievnastusán.

•    Vaddet nasjåvnålasj fálaldagáv sáme giela ja kultuvrramáhtudagá hárráj varresvuodabarggijda.

•    Barggat vaj ij aktak ulmusj galga ietjas sårmmit.

•    Barggat vaj Sámedigge aktan suohkanij álgadahttá dåjmajt, ja oassálasstá prográmmajn hieredittjat dierredimijt ja vierredagojt lahkalaháj gaskan. 

•    Bæggodit mánájhæjosvuodav sáme sebrudagán. Sámedigge viertti aktan nasjåvnålasj oajválattjaj álgadit dåjmajt ma dáv binnedi.

•    Barggat ásadittjat sáme hiehte- ja incestguovdátjav Kárašjåhkåj, jåhtte åssudagájn ålles Sábmáj.

•    Nannit ja åvddånahttet jåhtte varresvuodadievnastusájt sáme álmmugij, ja åvddånahttet telemedisijna anov.

•    Tjårggit ja åvddånahttet dålkkumdievnastusájt vuodovarresvuodadievnastusán ja sierravarresvuodadievnastusán.

Ájggomus:Nuora li sij gudi boahtteájgev galggi hábbmit, danen mijá dahkamus le arenájt ásadit udnásj nuorajda vaj li gárvvása dan dahkamussaj.

Prinsihpa: Nuora li sij gudi boahtteájgev galggi hábbmit, danen mijá dahkamus le arenájt ásadit udnásj nuorajda vaj li gárvvása dan dahkamussaj. Nuora berusti, sij li lájttálisá sebrudahkaj ja miellusa rievddadittjat. Sáme sebrudahka hæhttu viehkedit nuorajbuolvav låpptit, ja tjårggit vuodov dán buolva boahtteájggáj. 

Mij dárbahip nanos sáme nuorajgielajt nasjåvnålasj ja rijkajgasskasasj dásen, ma Sáme boahtteájgev åvdåsti.

Barggijbelludahka galggá rahtjat vaj nuoraj berustibme vuojnnusij boahtá, ja vaj organisasjåvnå tjårggiduvvi buorre doajmmaævtojt. Nuoraj berustibme hæhttu tjielggasappot vuojnnusij boahtet Sámedikke ja Sáme parlamentaralasj ráde bargon. Mij doarjjop nuorajbuolvav.

Barggijbelludahka ájggu:

•    Åvddånahttet Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadusá (SáNuN) mandáhtav ja máhttelisvuodav Sámedikke mærrádusájt vájkkudittjat.

•    Nannit sáme nuorajorganisasjåvnåjt ja tjårggit doajmmavuodov.

•    Láhtjet dilev nuorajrádev ásadittjat Sáme parlamentaralasj ráde (SPR) vuolen.

Ájggomus:Sámedigge galggá åvdåstit dálkádakbieledis sebrudagájt sáme dábij ja kultuvrajn vuodon.

Prinsihpa:Dálkádakrievddama ja birásnuoskodibme le mijá ájge stuorámus hásstalusá, ja mijá árggabiejvev juo vájkkudi. Sábme ja æládusá ma li ájnnasa sáme sebrudagájda ja sáme álmmugij galggi vatteduvvat máhttelisvuodav åvddånahttemav joarkket; danen dárbahip vil ienep åtsådimijt ja máhtudagájt. 

Moadda dåjmajs majt stuorsebrudagán dál álgaduvvi dálkádakrievddadimij diehti vájkkudi sáme æládusájt. Dajnas hæhttu álgaduvvat barggo dálkádakbieledis Sáme hárráj mav Sámedigge jådet, vaj åvddånahttemav oadtjop mij aj sáme sebrudagá berustimijt vielet.

Barggijbelludahka ájggu:

•    Barggat nasjåvnålasj doarjjaårnigij elektrifisierima hárráj vuodoæládusájn.

•    Barggat åvddånahtátjit strategijav mij viehket målssomav ietjá energijjagáldojda, vuododum máhtudagájn sáme kultuvra ja sebrudagá birra, sáme æládusájn ja vieledusájn luondos.

Ájggomus:Mijá gierraga galggi aj máhttet årrot gånnå sihti, barggat ja gullut nanos sáme aktisasjvuodajda luohkkoguovlojn ja luohkojn sadjihin.

Prinsihpa:Barggijbelludagá ulmme le láhtjet dilev nav vaj ienep barggosaje ásaduvvi buorren bájkálasj sebrudagájda. Moattebelak årrom- ja sebrudakstruktuvrra vaddá stuoráp máhttelisvuodajt bærrájgåhtsema hárráj sáme kultuvras, gielas ja æládusiellemis. Miehttse, ja dan ávkástallam, le ájnas gájkajda Sámen. Luonndo le ájnas gå dassta máhttep háhkuhit, ja vuojŋadallama hárráj.

Sámedikke æláduspolitihka baktu ájggu Barggijbelludahka materiálalasj vuodov tjårggit vaj sáme sebrudagá bissu ja åvddåni. Mij ájggop mijá kultuvrra- ja luonndovattedum ánssidusáj vuodon ávkástallat, duola dagu miehtse árvov æládussaj ja árbbedábálasj ávkástallamij.

Ulmutjijda le biebbmobuvtadibme ájnnasabbo ja ájnnasabbo. Jæbddásasj urudisháldadus le akta ájnnasamos vuogijs jus miján galggi nanos bájke ja sáme sebrudagá. Vierttiji ásaduvvat garrasap dåjma urudisvahágijt hieredittjat, ja hæhttu bargaduvvat dan gáktuj vaj sáme árbbediehto ja åtsådallamij vuododuvvam máhtudahka sjaddá oassen máhtudakvuodos stáhtaháldadusán. Buojkulvissan bierriji álmmukriektá-prinsihpa gæhttjaluvvat Bern-konvensjåvnå gáktuj, ja diggeprosessa ma soajtti boahtet hæhttuji dán vuodon gåtseduvvat.

Mijá æláduspolitihkka le ådådagojda dilev láhtjet, dan baktu gå aktan biedjat ådå æládusájt ja unna ja stuorra oassálasstijt. Sebrudakekonomijjalasj lassánibme, árvvoháhkuhibme ja mávsánisvuohta luohkoj ávkkima aktijvuodan galggá mihttiduvvat årromvuoge ja ådå bájkálasj barggosajij milta. Sámedigge galggá doarjjan liehket suohkanij bargguj mij guosská åvddånahttemij ådå barggosajijs.

Garrasappot bargaduvvat hæhttu ásadittjat máhtudakbarggosajijt ja ådå æládusájt sáme suohkanijda ja guovllosuohkanijda. Mij hæhttup máhttet fállat moattebelak barggomárnánav nuorra ulmutjijda alep åhpadusájn sáme suohkanijn jus galggap jårggålit dav nievres viesátåvddånimev dáj suohkanijn. Bisodit Sámedikke sirdedum struktuvrav le ájnas dán aktijvuodan.

Barggijbelludahka galggá liehket ájnas viehkken åvddånahttemij, aktan barggoiellemorganisasjåvnåj. Moatte sáme sebrudagájn le ednambarggo ja vuodnaguollim ájnas æládusá moattebelak ja guoddelis viessomuháj. Dajnas le ájnas dá árbbedábálasj æládusvuoge aj dåhkkiduvvi avtaárvvusasj sáme æládusájda. Barggijbelludahka sihtá vájkkudit vaj Finnmárkkoåbmudahka ietjas háldadusán tjårggi dåjmalasj addnemav ietjas areálajs.

Ájggomus:Mijá riektá merraluohkojda ja daj háldadus dåhkkiduvvá, nav vaj ájn máhttep viessot ja årrot mijá árbbedábálasj guovlojn.

Prinsihpa:Guolástus ja merraæládus li ájnas æládusá mijá merraguovlojn. Luohko ma li meran gulluji aktisasjvuohtaj ja galggi ávkástaláduvvat ekologijjalasj guoddelis vuogij milta, nav vaj barggosaje ja árvo ásaduvvi nanos årudagájda merragáttijn ja vuonajn. 

Prinsihppa mij javllá lahkavuohta riektájt vaddá hæhttu fámon liehket. Ávkástallam luohkojs galggá viehkedit tjårggitjit merrasámij riektáv guollimij, vaj dassta dåhkki viessot. Merraluohkoj háldadusájn galggá ulmme åvddånahttet nanos guollenálajt ja lågojt ja guollimvuogijt ma buoremus båhtusijt guhkesájgen vaddi.

Merraluossaguollim æládussan, dáhpeguodden ja identitiehttan viertti viessomuháv ja luondulasj sajev háldadusán adnet. Vuona li ájnas bajássjaddamguovlo guolijda, ja danen hæhttu buorggom guollit vuodnalinjaj sisŋelin vantsajda guhkebun gå 15 miehtera garrasit dåmaduvvat, e aktak gájkkásasj dispensasjåvnå miededuvá.

Merrabiebbmoindustrijja vaddá barggosajijt ja ietjá båhtusijt. Sebrudagá ma vájkkuduvvi dåjmas galggi buohttimav oadtjot nievres vájkkudusáj åvdås birrasij ja areálaj ávkástallamij åvdås. Åvddånahttem merraæládusán hæhttu jådeduvvat nav vaj árbbedábálasj ávkástallam mera luohkojs ij ierit sjáhtjaluvá jalik vaháguvá.

Barggijbelludahka ájggu:

•    Tjårggit rekruttierimav guollárvirggáj rijkkapolitihkalasj rievddamij baktu.

•    Barggat vaj stuoráp oasse jáddikvåvtåjs sirdeduvvi merragáddevantsajda.

•    Viehkedit lasedit åtsådimvuododum máhtudagájt mera ekologija ja ekovuogádagá balánsa birra.

•    Tjårggit vaj vuodnalinja bissu ja e aktak gájkkásasj dispensasjåvnå miededuvá.

•    Tjårggit suvddemvejulasjvuodajt sjárkkavantsajda vuonan.•    Barggat vaj konsesjåvnåj juollodibme dættot bájkálasj barggosajijt ja bájkálasj båhtusijt.

•    Barggat vaj trållakonsesjåvnå suvddemvælggogisvuodajn gåtseduvvi vaj guolijt suvddi gåsi lulu galggam. Jus e, de kvåvtå galggi ruoptusváldeduvvat ja sirdeduvvat merragáddevantsajda ma suvddet máhtti.

•    Barggat tjårggitjit ienep mássjkisvuodav, ietjá bivddemvuogijt ja vanntsaadnemav udnásj trållakonsesjåvnåjda, oaggitjit årudagájt vuonajn ja merragátte milta.

•    Ij galga strukturierim guollimvantsajs oanep gå 11 miehtera, ij la loahpe kvåvtåjt sirddet badjásasj vanntsajuohkusijda.

•    Gájbbádusá guollimij ja bivddemij gånågisrábbájs ietjas vuonan bierriji sieraduvvat.

•    Barggat nav vaj sij gudi gånågisrábbájs vájvástuvvi gå guolliji ietjá guolijt galggi kvåvtåjt oadtjot. Vuobddemgájbbádus ietjá guollimijs hæhttu gádoduvvat unnemus vantsaj hárráj.

•    Guollimgávdda merraluossaguollimijn laseduvvá nav vaj dát guollim máhttá bissot æládussan ja kultuvrraguodden.

•    Dåjma hæhttuji álgaduvvat gádodittjat tjåŋekluosajt/loattjesmeraluosajt luossajågåjs

Ájggomus:Boatsojæládus mij boahtteájgev tjuovvu ja gånnå æládusvuodo tjårggiduvvá, nav vaj giella, kultuvrra ja luonndo ájn vil barggosajijt, sisboadojt ja lasseárvov aktisasjvuohtaj vaddá.

Prinsihpa: Barggijbelludahka galggá láhtjet dilev nav vaj boahtsojæládusan li nuoges luohko bærrájgåtsedittjat ietjas riektájt avtaárvvusasj oassen oajválattjaj gáktuj.Ájggop aj tjårggit boatsojæládusájn le nuoges ja árvvedahtte ålgoldisævto ietjasa doajmmaj, ja juhti oadtju sisboahtovuodov sæmmi mærráj gå ietjá vuodoæládusá.

Barggijbelludahka ájggu:

•    Barggat vaj boatsojæládusá riektáoaggásvuohta almulasj háldadusán tjårggiduvvá.

•    Barggat åbbålasj ådåstuhttema hárráj ællosujttolágas.•    Barggat boatsojæládusá sisboadojt lasedittjat.

•    Tjårggit vaj gávnnu máhtudahka ællosujto birra gájkka háldadusåsijn.

•    Barggat lasedittjat VBO-dåjmajt vaj ællobargge binnedi vádájt vahágahttemijs.

•    Lasedit urudisáj binnedimev.•    Barggat árvvedahtte ekonomijjalasj ålgoldisævtoj gáktuj boatsojæládussaj, tjårggit biejvijt goassa dårja ja buohto mávseduvvi.

•    Viehkedit doarjjaårnigijt ásadittjat boatsojæládussaj gássjelis jagijn, skoavddum guohtomij ja tjuohke ájgij jná.

Ájggomus:Ednambarggo galggá ávkken årromijda ja árvvoháhkuhibmáj.

Prinsihpa:Barggijbelludahka sihtá guoddelis ja moattebelak struktuvrav ednambargon sáme guovlojn, hiebadum infrastruktuvrajn ja doajmmavuodojn. 

Sihtap ávkástallat dajt máhttelisvuodajt stuorra sáddjimareála ja guohtomednama vaddi ednambarggobuvtadibmáj ja biebbmogárvedibmáj.

Sámedigge galggá viehkedit ruhtajuollodimij ja politihkalasj vájkkudallamij tjårggitjit ednambargov sáme guovlojn vaj buoremusát bierggo- ja mielkkebuvtadimev nahká bissot. Nav vaj jasskavuodav guovlloednambargguj buktet. Guovdustibme buvtadiddjebirrasis ja nievrep importsuodjalibme hattijt binnet ja márnána balánsav bilet.

Barggijbelludahka ájggu:

•    Barggat infrastruktuvrav buoredittjat ávkken ednambargguj.

•    Nannit bargov bájkálasj biebmoj, buvtagárvedimij ja mærkkabuvtaásadimij.

•    Viehkedit vaj mielkke- ja bierggobuvtadibme le nav stuorak gå máhttelis sáme guovlojn.

•    Lasedit urudisáj binnedimev.

•    Barggat vaj ienep nuora oadtju máhttelisvuodav viddnooahppaj ednambargon.

Ájggomus:

Ienep fálaldagájt ásadit sáme miehttse- ja muossádimæládusájn sáme kultuvra ja dábij vuodon.

Prinsihpa: Barggijbelludahka ájggu viehkedit åvddånahtátjit ienep sáme kulturæládusájt ja muossádimfálaldagájt ma li vuododum sáme kultuvran ja sáme biebbmovuogijn, dán vuolen åhpadus sáme mannoæládusán ja viehkev vuobddemåvdedibmáj.

Iesj galggap åvdemusán liehket åvddånahttemin muossádimæládusáv ietjama histåvråjn, kultuvrajn ja årrombájkij vuodon. Nav vaj tjårggip bájkálasj æjgov ja ienep barggosajijt ma ávkken båhti mijá sebrudagájda.

Barggijbelludahka ájggu:

•    Láhtjet dilev åvddånahttemij guoddelis muossádimæládusájda kvalitiehtajn farra gå kvantitiehtajn guovdátjin.

•    Barggat ásadittjat dav oabme 5 km-njuolgadusáv ålggorijkagij hárráj gudi guollit sihti jávrijn fylka- ja rijkarahtij milta.

Ájggomus:Sáme álmmuk galggá viehkedit nav vaj álggoálmmuga máhtti liehket mierrediddje solidaritiehtalasj sebrudakåvddånahttemij ietjasa giela, kultuvra, luohkkoguovloj ja ietjasa aktisasjvuoda baktu.

Prinsihpa:Sáme parlamentaralasj ráde (SPR) hæhttu nanniduvvat, nav vaj álggoálmmuga aktan ássjijt ilmodi åvddånahttema hárráj ietjasa guovlojn ja bájkálasj sebrudagájn. Ietja galggap tjårggit materiála ja immateriála kulturárbev ja vuodov mijá årromvuohkáj ja kulturdåjmadibmáj, sierra dættojn nuorttaguovlojn. 

Sámedigge galggá máhttet viehkedit buorep mierredimvuodo gáktuj mij vájkkut mijá árggabiejvev, ájnas ásadusáj baktu degu EU, AN ja ietjá rijkajgasskasasj arenáj baktu.

Barggijbelludahka ájggu:

•    Nannit Sáme parlamentaralasj rádev (SPR) ja ásadit stuoves rájadusájt Nuorttarijkaj Rádáj.

•    Aktiduvvat Nuortta-Vuona Europakåntåvrråj oasseæjgádin jali aktisasjbarggoguojmmen.

•    Ásadit ådå strategijav rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbargguj.

Ájggomus:Galggá stuoráp árvvedahttem ja dárkkelap rámma areálaj ávkástallamijda sáme guovlojn.

Prinsihpa: Barggijbelludagás le tjielgga gájbbádus juhti álmmukriektá tjuovoduvvá ja almasjrievtesvuoda ja álggoálmmukrievtesvuoda dættoduvvi tjårggitjit vuodov sáme berustimijda ja rievtesvuodaaddnijda areálaj ávkástallamijn ja biggimássjijn. 

Sáme vuodoæládusá duola dagu boatsojæládus, guolástus, ednambarggo ja miehttseávkástallama li ájnas kulturguodde sáme sebrudahkaj. Dajnas bierriji sierra suodjalusáv adnet biggimássjijn nav vaj ådå areállarijdo e badjána.

Árvo ma sierraláhkáj galggi dættoduvvat li gætjogis luonndoguovlo, guovlo gånnå li várnnahis ja ájtedum nále ja sjatto, luonndoslája, luohkkoguovlo, boahttsuednama, ålggoiellem- ja mannoæládusguovlo. Sámedigge hæhttu danen åvddånahttet areállabagádusáv bærrájgåtsedittjat álggoálmmukriektáv ja gåtsedittjat rádudallamårnigav.

Doajmmasuorge:

Guollebiebmadibme meran ja ietjá biebmadimdåjma meran le maŋenagi sjaddam areállagájbbediddje biebbmobuvtadimindustrijja, álu gilpostime areálaj gáktuj árbbedábalasj åmastimdábij mera luohkojs. Dáv åvddånahttemav ájggop mij Barggijbelludagán vájkkudit nav vaj árbbedábálasj ávkástallam mera luohkojs, sierraláhkáj vuonaj sinna, e ierit sjáhtjaluvá ja vaháguvá.

Infrastruktuvra biggim hæhttu dagáduvvat álmmukriektáj ja sáme æládusbarggij dádjadusáj gáktuj, ja vieledit sijá dárbojt. Infrastruktuvrrabiggim le ájnas åvddånahtátjit mannoæládusáv, ja guovdátjin avtaárvvusasj varresvuodafálaldagájda ja sebrudagá oaggásvuohtaj.

Dát infrastruktuvrrabiggim le åni ájgij milta doajmmamin, sierraláhkáj mij guosská Nuortta-Vuona tåhkaráhte joarkkema gáktuj ja Suoma/Vuona tåhkarahte biggimijn mij måttijt tjieldijt sjaddá vájkkudit. Dákkár biggima hæhttuji sáme riektájt vieledit, ja tjårggit duola dagu vaj guohtomednama bærrájgåtseduvvi. Danen vierttiji tjoavddusa åtsåduvvat majt æládus máhttá dåhkkidit.

Gruvvoprosjevta ma plániduvvi guovlojn gånnå sáme æládusá li doajmmamin, hæhttuji dáhpáduvvat ságastallamij baktu doajmme bájkálasj æládusáj ja sijájn gejn li rievtesvuoda. Boahtteájggásasj minerállaråggåmprosjevta hæhttuji danen plániduvvat nav vaj ieme sajijduvvam sáme æládusá e váháguvá. Minerállaråggåma ja prosjevta hæhttuji dárkkelap láhkáj plániduvvat boahtteájgge, luondo, birrasa ja guoddelisvuoda gáktuj.

Stuorra juorrulibme ja rijddo l tjanádum bieggafábmobuvtadimijda guovlojn gånnå sáme æládusberustime jali rievtesvuoda vájkkuduvvi. Sij gejna li bájkálasj rievtesvuoda hæhttuji oassálassten prosessajn álggoálmmukriektá milta ja sierraláhkáj ILO nr 169 milta. Dan vuodon de åvdåsvásstádiddje oajválattja máhtti buvtadimprosjevtajt hilgodit ma bukti nievres båhtusijt sáme æládusberustimijda, sihke materiála ja immateriála kulturberustimij ja areállaberustimij milta.

Barggijbelludahka vuorddá juhti luonndo, birás ja árvulasj luonndoiellemguovlo vieleduvvi. Ja sihtap stuorra árvulasj ja gætjogis ednama galggi árvvon aneduvvat gå mierreduvvá gånnå bieggaindustrijav ásadit.

Udnásj tjáhtjefábmoásadusá hæhttuji buoreduvvat vaj buvtadi nav ålov gå máhttelis, nav vaj areállarijdo ietjá fábmobuvtadimij aktijvuodan hiereduvvi.Gårvvo merrabieggaindustrijja bierri aneduvvat alternatijvvan jus ednamvuododum bieggaindustrijja galggá tjoavddusin ruodná målssomij. Dát ásadibme ij val galga dáhpáduvvat dåbdos guollimsajijn. Jus ásadime merrabieggaásadusájs vaddá luojttalimijt majt ejma la vuorddám, jali ietjá láhkáj æládusvuodov nievresláhkáj vájkkut, de oahppamgatjálvisá hæhttuji árvustaláduvvat. Guolástibme, årromsaje jali ekovuogádagáj vahágahttem li buojkulvisá suorgijs ma máhtti vájkkuduvvat.

Miján Barggijbelludagán le ulmmen bisodit, joarkket ja åvddånahttet mijá sáme sebrudagáv boahtteájggáj. Ájggop láhtjet dilev nav vaj máhttep nannit ja åvddånahttet mijá gielajt, mijá kultuvrav ja mijá sebrudakiellemav.